Perearstil käis tänavu esimese üheksa kuuga 957 000 inimest. Haigekassa rahastas perearstiteenust selle aja jooksul ligi 95 miljoni euroga, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see summa 12 protsenti suurem. Sellest hoolimata peavad perearstid kaaluma, kellele missuguseid uuringuid teha. Millised sümptomid on nendeks piisavad ja kuidas jagada raha, et kõigile jätkuks?
Tellijale
Perearstidel napib uuringuteks raha (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus tegutsev perearst Urmas Takker kinnitas, et Eestis tuleb perearstidel uuringuid teha vastavalt võimalustele, mitte vastavalt vajadusele. «Meil on kindlustusmeditsiin, kindlustaja on haigekassa, kes määrab reeglid ja tingimused, mida perearstid peavad täitma,» rääkis ta.
Takker lisas, et ressursid on piiratud ja seetõttu toetutakse teaduslikule raviplaanile. See tähendab, et igale eestlasele D-vitamiini uuringuid ei tehta, sest defitsiit on niikuinii. D-vitamiini kontrollimine ühel patsiendil maksab perearstile umbes kaheksa eurot.