President esitles oma kõnede ja kirjutiste kogumikku
Lisatud galerii!

President Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumiku esitlus Tartu Kirjanduse Majas.

FOTO: Margus Ansu

Tartu kirjandusmajas Vanemuise tänavas ei käi riigipäid just sagedasti. Tartu Kirjanike Liidu esinaine Piret Bristol ütles tänasel Toomas Hendrik Ilvese raamatu «Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006-2011» esitlusel, et eelmine nii kõrge külaline oli president Lennart Meri maikuus 1996.

President Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumiku esitlus Tartu Kirjanduse Majas.

FOTO: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumiku esitlus Tartu Kirjanduse Majas.

FOTO: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumiku esitlus Tartu Kirjanduse Majas.

FOTO: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumiku esitlus Tartu Kirjanduse Majas.

FOTO: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumiku esitlus Tartu Kirjanduse Majas.

FOTO: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumiku esitlus Tartu Kirjanduse Majas.

FOTO: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumiku esitlus Tartu Kirjanduse Majas. Pildil esineb Kaarel Tarand.

FOTO: Margus Ansu

President Ilves rääkis oma raamatu tutvustamisel muu hulgas sellest, et kõnede kirjutamine käib küll kohustusena tema praeguse ameti juurde, kuid ühtlasi talle ka meeldib väga kirjutada, mõnikord ei saa ta mõnest teda vaevanud teemast muidu lahtigi. Ka kirjandusmaja saalis kõnepuldis leidis ta üht mõtet arendades teema, millest loodab varsti asjakohases kõnes pikemalt peatuda – et pärast piiride avanemist ei ole väliseestlus enam see mis varem.

Tänast raamatuesitlust juhatas Kaarel Tarand, kes on koos Olari Koppeli ja Marek Tammega kogumiku ka koostanud ja toimetanud.

378-leheküljeline kirjastuse Varrak üllitatud ja Geifi trükitud «Suurem Eesti» hõlmab kaalukama osa Eesti Vabariigi presidendi poolt aastail 2006-2011 peetud umbes 400 kõnest ja kirjatööst. Kogumikku jõudnud nelja tosina teksti valikukriteeriumiteks said koostajate-toimetajate sõnul (lk 371) ühelt poolt iga konkreetse sõnavõtu mõju ja selles sisalduv sõnum, teisalt ja peamiselt peaks see valimik andma võimalikult ülevaatliku pildi Eesti kodanikke ja kogu ühiskonda mõjutanud teemadest ja probleemidest viie aasta pikkuses ajalõigus.

Lisaks autorile kõnelesid presentatsioonil Margit Sutrop ja Lauri Mälksoo, kusjuures jutuks tuli ka võrdlus president Lennart Mere avaldatud kõnedega. Sutropi arvamuse kohaselt on Ilves suutnud Mere seatud lati ületada.

President pidas samal päeval Emajõelinnas veel ühe kõne – avades Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis konverentsi «Liivlased. Maa. Rahvas. Ajalugu». Lause lauselt vahendas Ilvese suuresti improviseeritud kõne liivi keelde kõnepuldi kõrval seisnud liivlasest teadusdoktor Valts Ernštreits.

Tagasi üles