Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2018/12/10/11645706t1h9108.jpg)
Tänavu kevadel tuli seoses ühe suure näitusega Vilniuses avalikkuse ette, et Tartu linna polikliiniku juhataja Mihkel Lember on ka kunstikollektsionäär. Oma kogust teise väljapaneku, mis koosneb Indrek Hirve graafikast, tegi ta avalikuks polikliiniku seinal.
Rüütli ja Munga nurgal tegutses oktoobri alguseni Gravex, kust sai osta spordi- ja muid karikaid, medaleid ja teisi sedamoodi säravaid asju ning sealsamas oli võimalik tellida graveeringuid. Riia tänavasse politseimaja kõrvale kolinud asutuse ruumidesse seadis end sisse polikliiniku administratsioon eesotsas Mihkel Lemberiga.
Suure seina ahvatlus
Suur tühi sein ahvatles juhatajast kunstikogujat täitma seda piltidega. Esimeseks väljapanekuks said luuletaja Indrek Hirve 16 pilti, mis on valminud litograafiatehnikas (on ka üks ofort aastast 1982) peamiselt 1987. aastal. Lemberi andmeil on tal peaaegu kõik Hirve litod. Ei ole teada, et keegi oleks neist varem näituse koostanud.
Hirv hindab oma litodest kõige kõrgemalt «Maastikku lindudega». «Mihkel Lember sai minult paarkümmend tõmmist, raamis korralikult ära, need näevad väga head välja,» lisas luuletaja. «Need pildid on olnud üksikuna näitustel Tallinna kunstihoones ja ka Tartu kevad- ja sügisnäitustel, üks neist Moskvas näitusel «Kosmos» ja pilt on Moskvas tehtud ka.»
Viimati nimetatud lito, mille servale on autor kirjutanud nimeks «Sisekosmos», oli Moskva väljapanekus allkirjaga «Aстронавт» ehk «Astronaut», kuigi NSV Liidu ideoloogia seisukohast olnuks korrektne «Kosmonaut».
Mihkel Lember alustas kunsti kogumist 1980. aastatel ja on eelistanud eesti klassikat. Uuem kunst ja graafika on tema kollektsioonist, kus on 200–300 teost, seni peaaegu välja jäänud.
Mihkel Lemberi andmeil on tal peaaegu kõik Indrek Hirve litod. Ei ole teada, et keegi oleks neist varem näituse koostanud.
Aprilli alguses avati Vilniuses tegutsevas rahvusgaleriis näitus Leedu ja Eesti 20. sajandi teise poole sellistest kunstiteostest, mis on väljapanekusse küsitud nende kahe riigi erakogujatelt. Juuni keskpaigani avatud näituse üks neljast kuraatorist oli kunstiajaloolane Kadri Asmer, kelle viis Lemberiga kokku Hirv.
/nginx/o/2018/12/10/11645705t1hbb31.jpg)
Asmeri sõnul on kunsti kogumine pidurdamatu kunstiarmastus, mida juhivad emotsionaalsed kategooriad ja sõprussuhted. Ja Lemberit seob sõprus Indrek Hirvega, kelle vanemad Helgi Hirv ja Louis Pavel õppisid Pallases.
«Ma ei ole mingi edev kunstikollektsionäär ega ole ennast eksponeerinud, aga Vilniuses oli minu kogust päris korralikke asju,» ütles Lember.
Leedulased nägid muu hulgas ka seitset Indrek Hirve litot (sh «Sisekosmos» ja «Maastik lindudega») ning nende kõrval üht Helgi Hirve graafilist lehte, millel on kujutatud kunstniku koduaknast avanev vaade Pärna tänavale ja seal asuvale ajalehekioskile.
Võib minna vaatama
Väga avalik nüüdne Mihkel Lemberi kollektsioonist võetud litode näitus ei ole, sest sein nendega asub ju polikliiniku tööruumides. «Kellel on ikka väga suur huvi, võib tulla vaatama,» ütles ta.
Esialgu on kavas Indrek Hirve pildid Tartu linna polikliiniku administratsiooni seinal hoida kevadeni.