Erkki Bahovski: kunst kuulub rahvale

Erkki Bahovski Foto: TPM

Lugedes uudist sellest, kuidas Tartu valla Saadjärve ja Kukulinna küla ning Äksi aleviku elanikud olid rahvaküsitlusel vastu Tauno Kangro hiiglasliku Kalevipoja kuju püstitamisele Äksi alevikku, jäi mul Tallinna elanikuna vaid kadedust tunda. Miks ei tehta sääraseid rahvaküsitlusi Tallinnas?

Kangro Korstnapühkija kuju Tallinnas Sõpruse kino vastas raskendab näiteks liiklust ja kuju pole ka teab mis taies. Siiski, kuju järgi on määratud juba kohtumisi, seega on see muutunud osaks tallinlaste elust. Lõputu jant on aga Kangro plaanitava Kalevipoja kujuga Tallinna lahte.

Teine Tallinna sammas, mis pidevalt uudiseid genereerib, on teadagi Vabadussõja võidusammas Vabaduse väljakul. Tunnistan, et olin algul samba püstitamise poolt, aga nähes, kuidas seda pidevalt remonditakse, on siginenud kahtlusi samba just sellise vormi suhtes. Sest samba ülalpidamine on läinud vägagi kalliks.

Alatasa hädaldatakse Eestis selle üle, et rahva arvamusega ei arvestata, kuid 8,26 protsenti hääletamisest osavõttu ei lisa just veendumust, et rahvas oleks varmas arvamust avaldama.

Enamik Tartumaal hääletanuist oli küll Kalevipoja kuju vastu, kuid üldse käis hääletamas vaid 55 inimest, mis moodustab 666 hääleõiguslikust inimesest üksnes 8,26 protsenti. Paistab, et rahvast eriti ei huvita Kalevipoja kuju püstitamine, ent siiski peaks väljendatud arvamus vähemalt kuju apologeete panema mõtlema, kas koguni 14-meetrise kuju püstitamine on ikka hea plaan.

Ent kui lisada siia teksti veidi irooniat – alatasa hädaldatakse Eestis selle üle, et rahva arvamusega ei arvestata –, siis ei suurenda 8,26 protsenti hääletamisest osavõttu just veendumust, et rahvas oleks varmas oma arvamust avaldama.

Arusaadavalt on Äksi ja Saadjärve kant seotud palju Kalevipoja legendidega. Siin peeti kuulus kiviviskevõistlus, siin asub Kalevipoja säng, kuid on iseküsimus, kas hiiglaslik kuju midagi kohalikule elule juurde annab. Kas kuju meelitab kohale välisinvestoreid? Loob juurde kohalikke töökohti?

14-meetrise kuju püstitamine on ka midagi, mida oleks hiljem raske tagasi võtta. See pole lumememm, mis ära sulab, kui see peaks kellegi silma riivama. Seetõttu tuleb kiita hääletanute otsust kuju mitte Äksi alevikku lubada. Pärast oleks juba keerulisem. Tahaks loota, et Kalevipoja kuju Tallinna lahte ka ei jõua.

Ent teine lugu on Tartus oleva Kalevipoja kujuga, mille taaspüstitamist vedas rühm entusiaste juba 1990. aastail. Nõukogude võimu lõhutud monument taasavati pidulikult 2003. aastal. Kalevipoja Vabadussõja mälestussammas Tartus on linnaruumi loomulik osa ja enesestmõistetav. See pole ka 14 meetrit kõrge.

Tallinna on tulemas veel üks vastuolusid külvav kuju. President Konstantin Pätsi mälestussammas Tammsaare parki. Kas keegi teeks ka rahvaküsitluse? Keskerakondlik linnavõim rõhutab alati rahvale lähedal olemist. Nüüd on see võimalus avanenud, sest teadupärast kuulub kunst rahvale.