Raamatuks vormunud manifesti Eesti metsale pani Mikita kirja lõppeva aasta suvel ja sügisel, esmajoones iseenda jaoks. «Kahekümnes sajand hävitas Eesti looduse,» kõlab tema karm kokkuvõte.
Mikita kirjutab, et eestlasi iseloomustab teiste 20. sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. «Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma,» tõdeb Mikita ja lisab, et raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel.
Autori arvates peaksid eestlased tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsitaksegi raamatus vastust.