Priit Pullerits: õnnetu nimevalik

Priit Pullerits Foto: Margus Ansu

Selleks et mõnikord edasi minna, tuleb hoopis tagasi minna. Seda teeb uuendustele mõtlev klubi Tartu Maraton, kes kutsub eelmise aastatuhande varustusega vintage-suusatajaid veidi rohkem kui kahe kuu pärast loodetavasti toimuvale Tartu maratonile.

Sõna vintage eelmises lauses pole minu kadakasakslik katse kolumni algusele sädelust lisada. See sõna on laenatud Tartu maratoni korraldajaklubilt, kes on ristinud vana varustusega sõidetava Eesti rahvaspordi suurürituse nimega Tartu Maraton Vintage.

Vintage-sõna kasutamine on küll mitme kappava sammuga tulevikku tormamine. Tormamine tulevikku, kus eesti keelel pole ilmselt mõne nägemuses enam kohta ja eluõigust. Kas muud moodi, suu- ja eestipärasemalt ei saaks vana varustusega maratoniuuendust nimetada?

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk tunnistas, et peab lähtudes uuendatud õigekeelsussõnaraamatust, mis sätestab kirjakeele normi, käed püsti tõstma ning möönma sõna vintage lubatavust. Vintage, nagu sätestab ÕS, tähendab tavaliselt 20. sajandist pärit väärtustatud eset või esemeid.

Tartu vintage-maraton pole Eesti pikima traditsiooniga massispordiüritusele paslik eestikeelne nimetus.

Sama asutuse järelevalvejuht-peainspektor Merle Loodus-Adamson juhtis tähelepanu, et ÕSi järgi on korrektne kirjutada vintage kui võõrsõna kaldkirjas. Niisiis: Tartu vintage-maraton. Ent nagu märkis kaldkirja kasutamise kohta peadirektor Tomusk: «See ei tee sellest veel eestikeelset sõna.» Mis kokkuvõttes tähendab, et Tartu vintage-maraton – korraldajate kirjapildi järgi lausa Tartu Maraton Vintage – pole Eesti pikima traditsiooniga massispordiüritusele kohane ja paslik eestikeelne nimi.

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll lausus, et Tartu Maraton Vintage kõlab kui «imelik segu erinevatest keeltest». Ta lisas, et eesti ja inglise keele segamine käib talle vastukarva.

Küsisin Pällilt, miks mitte asendada Tartu Maraton Vintage Tartu vanakoolimaratoniga. «Väga hea!» hüüatas Päll. «See kõlaks päris usutavalt.»

Teise võimalusena vintage’i asendamisel tuleks kõne alla sõna retro – seega, Tartu retromaraton. Pälli hinnangul oleks vahe vaid selles, et kui vintage tähistab millegi väärtustamist, siis retro toob esile nostalgiahõngu.

Püüdes leida argumente sõna vintage kasuks Tartu maratoni uudse sõidu nimes, võiks väita, et kuna Tartu maraton on rahvusvaheline üritus, oleks võõrapärane nimi välismaalastele küllap arusaadavam. Kuid ega kõike pea tegema välismaalaste ees koogutades! Meil on ju Eestis Tartu rattaralli ja Tartu rattamaraton, mitte Tartu Bike Rally või Tartu Bike Marathon.

Kahtlemata on õigus peakeelekorraldaja Pällil, kui ta tõdeb, et Tartu Maraton Vintage on «natuke õnnetu valik». Palju mõistlikum oleks Tartu vanakoolimaraton või Tartu retromaraton. Veel pole hilja seda muuta, sest nimetus pole veel juurdunud. Aga kui juurdub, on seda hiljem normaalseks keerata juba keeruline.