Tartu linnapea: tselluloositehase saagas pettunud Jaak Nigul hämab

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Urmas Klaas

FOTO: Sille Annuk

Kuula artiklit

Eilse Tartu Postimehe intervjuus ütleb Jaak Nigul, et tal on väga kahju tselluloositehase projekti nurjumise pärast. Tema sellekohased väited on täis demagoogiat ning hämamist jätkab ta ka tuleva aasta linnaeelarvet käsitledes.

Et saada asjadest ausat ülevaadet, tuleb omavahel võrrelda võrreldavaid andmeid. Tartu volikogust äsja lahkuda otsustanud Jaak Niguli intervjuus toodud võrdlused on aga meelevaldsed.

Alustame faktidest. Tartu linna järgmise aasta eelarve on kooskõlas linnavolikogus kinnitatud linna eelarvestrateegiaga aastateks 2019–2022.

Tartu linna 2019. aasta eelarve suurus on 192 miljonit ehk 18 miljonit ja üheksa protsenti rohkem kui selle aasta esialgne eelarve (ilma lisaeelarveteta). Kuidagi ei pea paika Niguli väide, et eelarve kasvab vaid 0,1 protsenti.

Lisaeelarvetega on täpsustatud sihtotstarbeliste toetuste mahtusid, millele esialgse eelarve vastuvõtmise ajaks polnud veel rahastajatelt kinnitusi saadud. Samuti on lisaeelarvetega täiendatud riigi toetus- ja tasandusfondist eraldatud summasid, mis esialgses eelarves olid kavandatud eelmise aasta tasemel.

Ka Tartu tuleva aasta eelarve koostamisel on lähtutud samadest põhimõtetest: toetused, millele pole kinnitust, ei ole eelarvesse veel kavandatud ning riigitoetused on eelnõusse kirjutatud 2018. aasta eelarve tasemel.

Linnavalitsuse järgmise aasta tööjõukulud suurenevad 1 038 292 eurot. See summa jaguneb laias laastus kaheks.

Esiteks läheb ligikaudu 500 000 eurot linnale riigilt üle tulnud või lisandunud ülesannete täitmiseks. Maavalitsuste likvideerimise järel on linnavalitsuse ülesanne teha perekonnaseisutoiminguid ja seetõttu on lisandunud 7,4 ametikohta, sotsiaalvaldkonnas lisandub kolm uut ametnikku, üks uus ametnik täidab andmekaitse uuest regulatsioonist tulenevaid ülesandeid, haldusreformi järel peame ära täitma ka kõik need ülesanded, mida Tähtvere vallas seni täitsid 19 ametnikku.

Samuti mõjutab tööjõukulude kasvu tuleval aastal peetavate riigikogu valimiste ja Euroopa parlamendi valimiste korraldusmeeskonna töö tasustamine. Osaliselt on need kulud kaetud riigi eraldatud vahenditega ega ole linnaeelarvele täies mahus rahaliseks lisakoormuseks.

Meil on sotsiaaltöötajaid, kelle palk on 1075 eurot, ja midagi ei ole teha, selle palga eest ei ole võimalik leida rasket ja vastutusrikast tööd tegevaid inimesi.

Kindlasti ei ole tööjõukulude sellisel suurenemisel mingit seost maamaksuga, nagu Jaak Nigul väitis.

500 000 eurot kulub linnavalitsuse palgafondi viieprotsendiliseks tõusuks, mis läheb osaliselt näiteks sotsiaaltöötajate palgatõusuks.

342st linnavalitsuse teenistujast on 112-l töötasu vahemikus 900–1175 eurot. Meil on sotsiaaltöötajaid, kelle palk on 1075 eurot, ja midagi ei ole teha, selle palga eest ei ole võimalik leida rasket ja vastutusrikast tööd tegevaid inimesi.

Osaliselt läheb see raha ka näiteks Euroopa kultuuripealinn 2024 konkursiga seotud meeskonna töö tasustamiseks. Samuti on tööle võetud kriisireguleerimise spetsialist, sest hädaolukorraks valmisoleku tööd ei tohi Tartu linnas teha nii-öelda põlve otsas.

Linnavalitsus on oma tööd korraldanud efektiivselt. Tähtvere valla liitmisel Tartu linnaga tuli meile üle 19 ametikohta, neist 16 linnavalitsus koondas. Tähtvere liitmise järel saame hakkama olemasolevate töötajatega, linnavalitsusse lisandus vaid kolm uut ametikohta.

Linnavalitsuse teenistujate keskmine põhipalk järgmisel aastal ei ole 1717 eurot, prognoositav keskmine põhipalk on hoopiski 1517 eurot. Praegu on linnavalitsuse teenistujate keskmine põhipalk 1429 eurot.

Linnavalitsus analüüsis koos personaliuuringute firmaga Fontes linnavalitsuse palkade konkurentsivõimet ja sellest järeldub paraku, et me jääme palju maha nii üldisest palgaturust kui ka avaliku sektori palgatasemest.

Maamaksu ja palgafondi omavaheline sidumine on absoluutselt meelevaldne.

Linnaeelarvesse laekuvatel maksudel ei ole kulusilti küljes. Eelarve koostamisel ei sõltu tulu- ja kuluartiklid üksteisest. Eelarvestrateegia määrab kindlaks põhimõtte, et Tartu linna põhitegevuse tulem on olnud positiivne varem ning see on planeeritud ka kogu eelarvestrateegia perioodil kindlalt positiivsena.

Linna laenukoormus suureneb järgmisel aastal 11,2 miljonit eurot ning on 52,5 protsenti põhitegevuse tuludest. Sellega ollakse seaduses sätestatud lubatud netovõlakoormuse piirides – linna maksimaalne netovõlakoormus on 60 protsenti põhitegevuse tuludest.

Jaak Nigul seob oma pettumuse tselluloositehase saagas väitega, nagu ei hooliks Tartu ettevõtjatest. Vaatame aga taas fakte. Järgmise aasta eelarves on planeeritud 300 000 eurot Tartu-Helsingi lennuühenduse toetuseks, käivitame uue toetusmeetme alustavatele ettevõtetele, ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurenemise toetamiseks alustame digitaliseerimistoetusega.

Traditsiooniliselt panustab Tartu oma teaduspargi ja loomemajanduskeskuse arengusse. Loetelu linna, ülikoolide, kutsehariduskeskuse ja ettevõtjate koostööst võiks pikalt jätkata.

Tsiteerides Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaati Kalle Kasemaad (kes ütles, et paraku kipub nii minema, et me siin Eestis jaguneme üha rohkem tegijateks ja mahategijateks), soovin, et Tartus oleks rohkem koostöötegijaid.

Tagasi üles