Vanavarakuningast diplomaat korjas kokku selle, mis kuulus rahvale

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

1887. aastal ülikooli õppima asudes liitus Oskar Kallas kohe ka Eesti Üliõpilaste Seltsiga. See EÜSi arhiivist pärinev portreefoto on tehtud kaks aastat hiljem.

FOTO: Rahvusarhiiv

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

See, mis meile praegu nii enesestmõistetav, loomulik ja ehk liigagi lihtne tundub – emakeelne haridus, kultuurikeskkond teatrite, raamatukogude ning esivanemate suulist ja ainelist vara hoidvate muuseumidega –, tuli paar sajandit tagasi võõraste valitsejate käest samm-sammult enese kätte võidelda. Mitte jõuga, vaid ikka oma maa- ja metsarahvale ka kultuuripõldu rajades. Üks oma rahva kultuuriruumile vajaliku ning juba olemasoleva sisu koondaja oli Oskar Kallas, kelle 150. sünniaastapäeva hiljuti tähistati.

Eesti kirjandusmuuseumis peetud konverentsil käsitleti tema mitmekülgset panust meie kultuurilukku ja avati näitus tema poolt Eesti Rahva Muuseumile kogutud materjalidest. Päeva jätkati Eesti Rahva Muuseumis Kallase uurimisretkedel põhinevat filmi ja põgusat väljapanekut vaadates.

Mälestuspäeva ühes ettekandes toonitati, et Oskar Kallas oli isik, kes istutas oma mõttekaaslaste toetaval usaldusel taime, millest võrsus kaks tugevat haru ja laienes võra. Kallas hoolitses taime kasvamise eest nii kodus kui ka hiljem diplomaadina võõrsil.

Tagasi üles