Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

Duo Malva & Priks muutus singli salvestamisel bändiks Riffarrica

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riffarrica ehk Kristjan Priks (vasakult) ja Kulno Malva.
Riffarrica ehk Kristjan Priks (vasakult) ja Kulno Malva. Foto: Maris Savik

Möödunud aastal kuulajate ette CD «Mässiv» toonud duo Malva & Priks läks hiljuti Tartus Clockworki stuudiosse ja tuli välja kahekordse uudisega. Valminud on singel ja muusikavideo «Helletus», mis tuli täna Eestis ja mujal maailmas kuuldavale, ning duo nimi on nüüdsest Riffarrica.

Jätkuvalt teevad ka uue nimega bändis elektrooniliste üllatustega täiendatud omamoodi muusikat Kulno Malva (akordion, torupill, laul) ja Kristjan Priks (trummid, laul). Riffarrica esimene singel «Helletus» annab märku uue CD peatsest tulekust - juba märtsis 2019. Selle annab välja Saksa plaadifirma Nordic Notes ja levitab peaaegu kogu Euroopas.

Muidu karused ja jõulist muusikat tegevad mehed pakuvad esimeseks singliks hoopis meloodilise ja rahulikuma, ballaadilaadse loo. «Helletuse» põhimeloodia on võetud rahvapärandist, aga muu muusika autoriteks on Peeter Konovalov ja Kulno Malva. Ilus lugu kõlbab advendiaega nagu piparkook jõululauale.

Uue nime oma duole said muusikud Lennart Meri raamatust «Hõbevalge». Seal on juttu Aethicuse koostatud «Kosmograafiast», kuhu kaheksandal sajandil kirja pandud kohanimi Riffarrica tähistab muistse Rävala rannikuala ehk praeguse Eesti põhjarannikut.

Nõnda paljude sajandite taha nagu nimi Riffarrica ulatuvad ka regilaulud, mis on duo heliloomingu üks aluseid. «Riffarrica muusikas on kõige olulisemaks rifid ja regilaulude arranžeeringud,» ütles Kulno Malva. «Mängime jõulist rififolki. Nii et meie uus nimi on mitmetähenduslik.»

Singli foto ja kujunduse autor on Maris Savik, video on Kaarel Kree üles võtnud Männikjärve rabas, mis asub Endla looduskaitsealal.

Tagasi üles