Margit Sutrop: rahvusülikooli kummardus eesti rahvale

Margit Sutrop Foto: TPM

Nädalavahetusel pidasime rahvusülikooli 99. sünnipäeva, iga järgmine päev viib meid lähemale eestikeelse ülikooli saja aasta juubelile. Mida me tähistame ja kuidas?

Rahvusülikooli juubeli ettevalmistust alustasime kolm aastat tagasi, kui rektor Volli Kalm moodustas rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistamise nõuandva kogu ja korraldustoimkonna, mille juhtideks määrati vastavalt allakirjutanu ja ülikooli akadeemiline sekretär Andres Soosaar. Kevadest on abiks ka projektijuht, kunstiajaloolane Kadri Asmer.

Korraldamist alustasime küsimusest, millises võtmes tuleks juubelit tähistada. Tartu ülikoolil on ju mitu sünnipäeva: 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav Adolf II loodud Academia Dorpatensis, 1802. aastal taasavatud Vene keisririigi Kaiserliche Universität zu Dorpat ja 1919. aastal loodud Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Kui Academia Dorpatensise peamine ülesanne oli tagada õige õpetus nii usulises kui poliitilises mõttes ning saksakeelse ülikooli eesmärk koolitada Vene tsaaririigile lojaalseid professoreid, arste ja ametnikke, siis Eesti Vabariigi Tartu Ülikool pidi teenima Eesti riiki ja kasvatama rahvuslikku haritlaskonda.

Hiljuti ülikooli aulas Gustav Adolfi päeval peetud kõnes juhtis TÜ mõtteloo professor Pärtel Piirimäe tähelepanu sellele, et me ei tohiks segi ajada ajalooliste tegutsejate kavatsusi ja nende tegude pikaajalisi tagajärgi: «Gustav Adolf kindlasti ei näinud ette, et tema loodud asutuses hakkab maarahvas oma keeles koolitama omaenda riigi teadlasi, õpetajaid ja ametnikke.»

Ajalugu teeb aga ootamatuid pöördeid ja iseseisva Eesti riigi tekkimisega tekkis vajadus kasvatada omakeelne haritlaskond. 1919. aasta on eestikeelse kõrghariduse ja rahvusliku haritlaskonna sünnipäev, niisiis kogu eesti rahva pidu. Teiseks, rahvusülikool loodi Eesti ülikoolina, mille ülesehitamises on osalenud ka teiste maade teadlased ja õppejõud, mistõttu rahvusülikooli juubel on ka rahvusvaheline sündmus. Ja kolmandaks, kuigi juubel annab meile hea võimaluse uurida, talletada ja meenutada minevikku, on rahvusülikooli juubel võimalus arutada ka Eesti tuleviku üle. Neist juhtmõtetest lähtub kavandatud tegevus.

Tartu ülikool ei ole kunagi olnud täiesti eestikeelne. Siin on alati töötanud erinevast rahvusest teadlasi ja õppinud eri maade tudengeid.

Soovime juubeliüritustega jõuda iga Eesti inimeseni, tänada eesti rahvast, et nad on Tartu ülikooli usaldanud, saatnud oma poegi ja tütreid suurkooli õppima ning mitmel moel andnud oma panuse eestikeelse kõrghariduse ja teaduse ülesehitamisse. Rahvusülikooli juubeliks vermitakse Eesti Panga kaheeurone käibemünt ja antakse välja postmark.

2019. aasta septembris jõuab ETV ekraanile 12-osaline saatesari, milles valgustatakse nii ülikooli ajalugu, tänapäeva teadusmaailma kui ka rahvusülikooli rolli tulevikusuundade näitajana. Urmas Vaino juhtimisel maalib saatesari pildi Tartu ülikooli jäljest Eesti teaduses, kultuuris, poliitikas ja majanduses.

Taastatakse Ilmar Tõnissoni käsikirjal põhinev Theodor Lutsu dokumentaalfilm «Alma Mater Tartuensis» (1932). Sellele algul tummfilmina loodud teosele kirjutab muusika Märt-Matis Lill. Filmi esma- esitlus on 18. mail 2019 peetaval vilistlaspäeval.

Juubeliks valmib rahvusülikooli ajalugu käsitlev koguteos «Eesti rahvusülikool 100», selle koostamist juhib Erki Tammiksaar, kes võitis kolm aastat tagasi avalikul konkursil õiguse koostada uus rahvusülikooli ajalookäsitlus.

Rootsi ja Vene impeeriumi aegse Tartu ülikooli ajalugu on palju uuritud. Seda on teinud suure eduga nii baltisakslased, venelased kui ka eestlased. Eestikeelse ülikooli ajaloo uurimisega on asjalood kehvemad, sest ülikool tegutses mitme okupatsiooni oludes.

Sellest tulenevalt puudub ikka veel neutraalne ja usaldusväärsetel allikatel põhinev rahvusülikooli ajaloo käsitlus, mis vaatleks ülikooli ajalugu 20. sajandi Euroopa ja Venemaa ülikoolide arengu ning seal tehtud teaduse taustal.

Järgmise aasta lõpul ilmuv monograafia täidab seda lünka, põhinedes paljudel seni kasutamata allikatel Eesti, Vene ja Saksamaa arhiividest. Raamat jaguneb neljaks: aastaid 1905–1918 analüüsib Sirje Tamul, aastaid 1920–1940 Ken Kalling, aastaid 1940–1988 Erki Tammiksaar ja aastaid 1988 kuni tänapäevani Lea Leppik.

Mihkel Truman käsitleb üliõpilaskonna ajalugu ning Helen Rohtmets-Aasa eesti teadust paguluses.

Kõige suurem rahvusülikooli juubeliga seotud näituseprojekt on Toomel ülikooli muuseumis avatav Tartu ülikooli uus ekspositsioon, mis põhineb põhjalikul uurimistegevusel.

Morgensterni saali näitus jutustab ülikooli kolmest algusest, ülikooli positsioonist ja rollist, ülikooli ja Tartu linnaruumi suhtest, õppe- ja teadustööst ning sellest, kuidas tudengid on veetnud vaba aega. Näituse tarbeks uuritakse ka ülikooli rahvusvahelist mõju Ida- ja Põhja-Euroopa kultuuriloos: kui palju on siin eri aegadel õppinud eri maade tudengeid ning mis rolli Tartu ülikool nende maade arenguloos on mänginud.

Uurimistöö on märkimisväärne ka kahe teise näituseprojekti puhul. Samuti ülikooli muuseumis avatav näitus «Ideaalide Eesti. Sada aastat otsinguid» käsitleb intrigeerivas vormis ülikooli ees seisnud küsimusi ja võimalusi läbi viimase aastasaja. Tallinnas Kadrioru lossis eksponeeritav «Ars academica. Tartu Ülikooli kunstikogu» ja sellega kaasnev trükis eeldab põhjalikku uurimistööd, mõtestamist ja materjali paigutamist Eesti kultuurikonteksti.

Rootsi ja Vene impeeriumi aegse Tartu ülikooli ajalugu on palju uuritud. Eestikeelse ülikooli ajaloo uurimisega on asjalood kehvemad, sest ülikool tegutses mitme okupatsiooni oludes.

Rahvusülikooli juubeliga alustame juba kevadel. 18. mail peetavateks vilistlaspäevadeks loodame tuua Tartusse kokku võimalikult palju üle terve maailma laiali pillatud vilistlasi. Päev varem leiab aset Tartu ülikooli visioonikonverents. Mais on ka Epi Tohvri raamatu «G. F. Parrot: Tartu Ülikooli esimene rektor ja tema ülikooli idee» esitlus.

Eesti Vabariik 100 korralduskomitee on teinud Tartu ülikoolile ülesandeks Eesti tulevikuarutelude juhtimise. Augustis 2019 Paides toimuv arvamusfestival on pakkunud rahvusülikoolile keskse aruteluala, oodates meilt teadmuspõhist vaadet eesti keele, kultuuri, hariduse, teaduse ja tehnoloogia, keskkonna ning tervishoiu tulevikule. Rahvusülikooli sünnipäev on kogu rahva pidu.

Emakeelse ülikooli sajanda õppeaasta algust tähistav avaaktus peetakse 2. septembril Kassitoomel. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lavastatud kontsertaktusega soovime tuua ülikooli tugevamalt linnaruumi ja tekitada ülikooliperes kogukonnatunnet.

Juubeliks valmib Pärt Uusbergil muusikaline suurvorm, mille kannavad ülikooli kunstilised kollektiivid ette Tartus, Tallinnas ja Pärnus.

Novembri viimastel päevadel esitletakse trükiseid, münti ja postmarki ning peetakse erialakonverentse.

30. novembril toimuva tõrvikurongkäigu järele näeb Toomemäel etendust «Vikerlaste varjuvald», mille stsenaariumi autor on eesti kirjanduse professor Arne Merilai. Kavas on pakkuda pimedas sügistaevas ja toomkiriku tornidel värvikirevat laserietendust, mis manab silme ette Tartu ja ülikooli dramaatilise ajaloo. Samal õhtul on juubelikülalistele suur piduõhtu Eesti Rahva Muuseumis, mille korraldamisse on kaasatud ka muuseum ja Vanemuise teatri lavastaja.

Juubeliüritustes osalevad ka rahvusvahelised koostööpartnerid. Sügisel 2019 saavad Tartus kokku Coimbra grupi ülikoolide rektorid ja toimub rahvusvaheline konverents Euroopa väikeriikide emakeelsetest ülikoolidest esimesest maailmasõjast tänapäevani.

Rahvusülikooli juubeli tähistamisse annab panuse ka väliseesti kogukond, kelle annetuste abil avatakse Tartus väliseesti professuur. Toronto Tartu kolledž soovib ülikooli juubelit tähistada rahvusvahelise konverentsiga.

Tartu ülikool ei ole kunagi olnud täiesti eestikeelne. Siin on alati töötanud erinevast rahvusest teadlasi ja õppinud eri maade tudengeid. Rahvusülikooli algusaegadel aitasid esialgset õppejõudude nappust leevendada Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kutsutud õppejõud. Ka viimase veerandsaja aasta jooksul on paljud välismaised teadlased ja õppejõud andnud oma panuse rahvusülikooli ülesehitamisse.

Rahvusülikooli juubel on suur pidupäev kogu meie ülikooli kirjule akadeemilisele perele ja nii kodumaistele kui rahvusvahelistele koostööpartneritele.