Jaan Tõnissoni sünnipäevakuu tuleb suurmehe vääriline

Jaan Tõnissoni seltsi juhatuse liige Ave Soeorg (vasakult), esimees Krista Aru ja liige Riina Kala Uppsala majas sünnipäevakuu plakateid takseerimas. Foto: Margus Ansu

Täna saavad alguse Eesti ajaloo ühe silmapaistvaima riigitegelase Jaan Tõnissoni 150. sünnipäeva kuu üritused, kui Eesti Pangas esitletakse suurmehele pühendatud hõbemünti. Nii münt kui kogu sünnipäevakuu tähistamine on Jaan Tõnissoni väärilised, usub Jaan Tõnissoni seltsi juhatuse esimees Krista Aru.

Sünnipäevakuu nii-öelda ametlikud ettevõtmised leiavad aset Tallinnas, Viljandis ja Viljandimaal ning Tartus, kuid Krista Aru lisas, et Tõnissoni sünnipäeva võiks tähistada üle Eesti, sest ta tegutses 20. sajandil seltsiliikumise algatajana kogu maal.

«Ta käis kõnelemas üle Eesti, ja mitte ainult hiljem parteijuhina enne valimisi, vaid väga palju juba 20. sajandi alguses. Seal loodigi tegelikult see alus, millele üldse sai ehitada Eesti riigi,» rõhutas Aru.

Veel on programmi lisatud tulevikku vaatav konverents «Jaani kood».

Eesti mäluinstituudi juhatuse liige Sandra Vokk lisas, et kuigi riigimehe teekond lõppes nagu kümnetel tuhandetel teistelgi Eesti inimestel kommunistliku režiimi tapamasinas, oli tema elutöö üks rahva eneseteadvuse kestmise aluseid ka okupatsiooniajal.

Sünnipäevakuu üritused kulmineeruvad 22. detsembril Tartus, kusjuures korraldajad üritavad selle päeva programmi üles ehitada samamoodi nagu 1938. aastal, mil Tartus tähistati Tõnissoni 70. sünnipäeva. See tähendab jumalateenistust Pauluse kirikus, koosviibimist Eesti Üliõpilaste Seltsis ja kontsertaktust Vanemuise väikses majas. Muuseas, kuna teatavasti oli Jaan Tõnisson veendunud karsklane, asendab üritustel alkoholi kuremariin ehk Tõnissoni propageeritud jõhvikajook.

Veel on programmi lisatud Tartu ülikooli aulas peetav konverents «Jaani kood», mis lähtub küll Tõnissoni elutööd läbivatest seisukohtadest, kuid on selgelt tulevikku vaatav.

Konverentsil arutletakse näiteks ühistegevuse vajalikkuse ja väljavaadete üle, samuti võetakse luubi alla eesti keele püsimajäämine ning ajakirjanduse (mis oli Tõnissoni eriline armastus) ees seisvad ülesanded. Konverentsil esinevad Jaan Undusk, Marju Lepajõe, Matti Maasikas, Maris Jõgeva ja Joonas Hellerma.

«Konverentsi põhiküsimus on, kas Jaan Tõnissoni koodis on midagi sellist, mis on meile tänapäevalgi vajalik, midagi sellist, mida me peaks tänapäevalgi teadma, et oma asjadega maailmas toime tulla,» lausus Krista Aru.

JAAN TÕNISSON 150

4. detsember

10.45 aktus endises kubermangugümnaasiumis (Gustav Adolfi gümnaasium)

11.00 Jaan Tõnissoni hõbemündi esitlus Eesti Panga muuseumis

13. detsember

13.00 Jaan Tõnissoni mälestamine Tallinna Metsakalmistul

15.00 Jaan Tõnissoni mälestusüritus Patarei vanglas

18. detsember

12.00 austusavaldus Jaan Tõnissonile tema sünnikohas Viljandi vallas Mursi talus asuva mälestuskivi juures

12.30–15 meenutushetked Kalmetu põhikoolis

21. detsember

12.00 Eesti riigitegelaste mälestustahvli avamine ja pühitsemine hoonel, kus õppis Jaan Tõnisson (Viljandi, Laidoneri plats 5)

22. detsember

09.00 küünalde süütamine Tartus Jaan Tõnissoni maja ees (Anna Haava 7) ja Raadi kalmistul Jaan Tõnissoni perekonna mälestuskivi juures

10.00 mälestushetk Jaan Tõnissoni ausamba juures

11.00 tänujumalateenistus Pauluse kirikus

12.15 koosviibimine Eesti Üliõpilaste Seltsis

14.15 konverents «Jaani kood» Tartu ülikooli aulas

19.00 kontsertaktus Vanemuise väikses majas