Galerii. Rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel tunnustati Rahvusmõtte auhinnaga usuteadlast Kalle Kasemaad

Täna toimus rahvusülikooli 99. aastapäeva aktus, kus anti teaduskraad 113 doktorile ja neljale audoktorile. Lisaks anti üle Rahvusmõtte auhind, mille pälvis usuteadlane ja tõlkija Kalle Kasemaa.

«See auhind tuli mulle täieliku üllatusena, ilmselt ma ise ei oska enda tehtud tööd väga hästi väärtustada,» kommenteeris Kasemaa.

Kasemaa ütles enda tänukõnes, et tal on vedanud õpetajaga. «Mul on olnud väga head õpetajad, Elmar Salumaa, Robert Kannukene, Uku Masing ja teised. Õpetaja on oluline järjepidavuse säilitamiseks,» sõnas Kasemaa. Ta täiendas enda ideed mõtteteraga: «Kellel ei ole õpetajat, selle õpetaja on saatan.»

Kasemaa leidis, et kui poleks religiooni, siis oleks maailmas hoopis vähem rahu. Tulevikus on Kasemaa hinnangul põhiline religioon aga islam. «See on Euroopa tulevik, sest islam on lihtne religioon. Küll aga ei pruugi see jõuda Eestisse, sest me oleme siiski ääreriik,» märkis Kasemaa. Ta lisas, et peab lihtsa religiooni all silmas seda, et on konkreetsed õpetused, mille tõlgendamisruum on väike. «Islamis pole vaja väga pead murda õpetuse üle.»

Peale selle anti audoktori kraad neljale rahvusvahelisele teadlasele. Tartu ülikooli folkloristika audoktoriks sai Ohio osariigi ülikooli professor Dorothy Noyes, õigusteaduse audoktoriks Oslo ülikooli professor Kåre Lilleholt, meditsiiniteaduste audoktoriks Turu ülikooli füsioloogia ja Imperial College Londoni reproduktiivendokrinoloogia emeriitprofessor Ilpo Tapani Huhtaniemi ning geograafia audoktoriks Genti ülikooli professor Frank Witlox.

Tagasi üles