Tartu ülikooli senat: riik annab ülikoolidele suuri lisaülesandeid selleks raha eraldamata

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli peahoone.
Tartu ülikooli peahoone. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartu ülikooli senat otsustas tänasel istungil üksmeelselt, et ei kooskõlasta riigiga sõlmitavat halduslepingu kavandit ilma, et sellele oleks lisatud teave riigieelarvest järgmisel kolmel aastal lepingu täitmiseks vajaliku raha planeerimise, sealhulgas 2019. aastal lepingu täitmiseks eraldatava raha kohta.

«Riik annab halduslepinguga ülikoolidele suuri lisaülesandeid selle jaoks raha planeerimata. See näitab, et kolledžite rolli regionaalarengu toetamises, oskussõnavara arendamist või viipekeele õpet peetakse pisiasjadeks, millega saab tegeleda justkui möödaminnes muu töö kõrvalt,» tõdes Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk. «Me ei ole sellega nõus. Peame kõiki neid tegevusi tähtsaks ja just seetõttu ei saa me halduslepingu praeguse versiooniga nõustuda.»

Senat leiab, et Tartu ülikool saab võtta vastutuse eestikeelse oskussõnavara arendamise, viipekeelealase teaduse edendamise ja viipekeele tõlkide õpetamise eest vaid juhul, kui selleks eraldatakse lisavahendid. Eraldi rahastust on vaja ka regionaalsete kolledžite kaudu ühiskonna teenimiseks ja regionaalarengu toetamiseks. See ei saa tulla õppe ja teaduse rahastamise arvelt.

Senat ei nõustu ka vastuvõtu vähendamisega geenitehnoloogia õppekaval ning ärinduse ja halduse õppekavagrupis magistriõppe tasemel. Esimesel juhul ei ole haridus- ja teadusministeerium vähendamise ettepanekut piisavalt põhjendanud. Teisel juhul juhib senat tähelepanu sellele, et OSKA (tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem) arvestusala uuringus on osutatud kasvavale vajadusele analüütilise suunitlusega magistrikraadiga spetsialistide järele.

Senat jääb eriarvamusele ka ülikoolidevahelise vastutuse jaotamise tulemuses, millega eiratakse läbirääkimiste alguses HTM-i sõnastatud põhimõtteid.

Tartu ülikooli senat leiab, et läbirääkimised avalik-õiguslike ülikoolide rolli, ülesannete ja tegevuse rahastamise üle kuuluvad oma iseloomu poolest vabariigi valitsuse, mitte kitsalt haridus- ja teadusministeeriumi tasandile. Seetõttu ei saa Tartu ülikool leppida, et läbirääkimiste pidamine halduslepingu sisu üle on delegeeritud haridus- ja teadusministrile, ning taotleb läbirääkimiste viimist otse vabariigi valitsuse tasandile, et läbirääkimistel osaleksid ka teiste valitsemisalade ministrid.

Ühtlasi kutsub Tartu ülikooli senat teisi avalik-õiguslikke ülikoole üles liituma algatusega ja töötama välja ühist seisukohta, kuidas muuta halduslepingu sõlmimise põhimõtteid selliselt, et leping kataks avalik-õiguslike ülikoolide arengu üldiseid ja kogu ühiskonda hõlmavaid suundumusi, mitte konkreetseid õppetööd ja selle korraldust puudutavaid üksikotsuseid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles