/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
Tartu Mart Reiniku kooli õpilased ja õpetajad kogunesid täna õhtul krõbedate külmakraadide kiuste kooli staadionile, et tõmmata valguspeoga joon alla kooli sünnipäevanädalale.
Fotod: 129-aastaseks saanud kool lõpetas sünnipäevanädala valguspeoga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Staadionil süüdati küünlad, peeti taskulampide valgel otsimismängu ning üles astusid mitmed esinejad eesotsas superstaarisaate osaleja Hele-Mai Mängeliga. Avatud oli fotonurk mesilastega (vihje kooli asutaja Mart Reiniku mesiniku-ametile) ning kohvikust sai külma peletamiseks kuuma teed.
Kooli kodulehel on kirjutatud, et Mart Reiniku kooli ajalugu sai alguse 1889. aastal, kui Tartu linnakooli juurde asutati 1-klassiline 3 õppeaastaga Tartu I kroonualgkool. Kooli asutajaks ja esimeseks juhatajaks oli järgmised 40 aastat tuntud kooli- ja aiandustegelane Mart Reinik (1862-1940). Selle järgi hakati ka kooli rahvasuus nimetama Reiniku kooliks.
Õppetöö algas 1889. aasta 24. augustil. Esimesel õppeaastal oli koolis 23 poissi ja neid juhendas vaid üks õpetaja – Mart Reinik ise. Õppekeeleks oli vene keel. Õppetöö korraldamine oli raske ja nõudis suurt energiat, sest koolil puudus omaette hoone ja õpperuume tuli jagada Tartu linnakooliga. Ka õppeprogrammid puudusid, need pidi Reinik alles ise koostama.
Mart Reinik seadiski oma suurimaks eesmärgiks koolile oma maja muretsemise. Tema soov kandis vilja ja 1901. aastal otsustas linnavalitsus püstitada Aia tänavale ühekordse telliskivist koolimaja Tartu ülikooli õppehoone kõrvale ja saksa teatri vastu. Järgmise aasta suvel saadi maja katuse alla ja 1903. aasta sügisel algas seal õppetöö.
Tegemist oli ühe esimese algkooli jaoks ehitatud hoonega Tartus. Kool töötas selles majas poistekoolina 1929. aastani ja kandis viimastel aastatel Tartu linna 8. algkooli nime. Asutamisest alates kujunes Reiniku-koolist Tartu linna ja selle ümbruskonna eesti rahvusest lihtrahva laste kool.
Õpilaste arv aga suurenes pidevalt ja koolimaja jäi kitsaks. Aastatel 1929-1931 ehitati senise hoone asemele kaasaegne koolimaja legendaarse Tartu arhitekti Arnold Matteuse projekti alusel. Esimesele korrusele lisandusid teine korrus, mansardkorrus ja võimla. Samas hoones õpivad praegugi Reiniku kooli viienda kuni üheksanda klassi õpilased.