Kantsler Kristjan Prikk: ma ei näe süüdlast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.

FOTO: Liis Treimann

Kuula artiklit

Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk saatis novembri algul Tartu linnale kirja, milles teatas, et jätkub riigikaitselise taristu arendamine Raadil ja kaitseväelinnaku kolimist Tähtverre Ravila tänava lõppu enam ei kavandata. Linnajuhid on seda pidanud kahetsusväärseks, sest kaitseväelinnak pidurdavat Raadi linnajao arengut.

Tuleks vist alustada sellest, et kolimisplaani nurjumisel on loodud kuvand, justkui olnuks Tartu vähepüüdlik.

Ma pole kindel, et sellegi juhtumi puhul pole tegu erinevate kuvandimullidega. On olnud ka artikleid, et kaitseministeerium või mõni teine ministeerium on teinud midagi valesti.

Suures plaanis on kahesuguseid väiteid: linn ei tegutsenud piisavalt kiiresti ja kaitseministeerium miskipärast ei mallanud ehitamist edasi lükata.

Meie poolt pole süüdistust, et linn oleks jätnud õigeid asju tegemata. See oligi võrdlemisi keeruline tehing algusest peale. Meie inimeste hulgas, kes tegelevad omavalitsustes maa- ja planeeringute küsimustega, oli neid, kes kevadel, kui teema üles tuli, arvasid, et see aeg on liiga napp, et asjast asja saaks. Aga otsustasime siiski ette võtta. Linn oli ka algul usku täis, et see on võimalik ära teha.

Kui viimati linnapea ja abilinnapeaga rääkisin, polnud etteheiteid. On olnud üksnes nentimine, et ju siis sellistel tingimustel selline kohavahetus ei oleks olnud võimalik.

Kumb seda kolimist siis ikkagi esimesena soovis?

Kui kaugemalt alustada, siis «moodsal ajal» tuli esimest korda linna üldplaneeringu koostamise ajal 2000ndate keskel jutuks, et äkki võiks Raadi kaitseväe ala vabaneda muuks arenduseks. Mulle on öeldud – ise ma sellega toona ei tegelenud –, et jutuks võeti, kas kaitsevägi ei tahaks territooriumi Emajõe luhale, kus on Tartu vangla. Seal oli probleeme: meil oli Raadil toimiv maa-ala, luhal vajumise ja niiskuse probleemid. See jäi ära. Sel kevadel tuli teema üles, kui mu eelkäija kantsleri ametis kohtus Tartu linnapeaga ja linn pani ette, et mis oleks, kui. Arusaadav, miks selline tehing linnale huvi võiks pakkuda.

Ikka see rändrahnu kujund.

Jah. Kui kesklinnast vaadata, on linna areng tasakaalust väljas, Tartu on lõunasse välja veninud. Ent võrreldes endise Nõukogude lennuväe ajaga on kaitseväe ala tilluke. Meil on tosin hektarit ja kaheksa varus. Aga et linn tõstatas teema, et Ravila tänava lõpus on maad enam, ligipääs maanteele hea ja linn kannaks kolimise kulu: tekitaks Ravila tänavas lähteolukorra, nagu Raadil on, ehitaks välja võrgud, rahastaks matkekeskuse üleviimise.

See oli selgelt pakkumine, mille kohta ei sobinud öelda, et meile ei sobi. Aga ütlesime kohe alguses, et 2019. aasta lõpp on tähtaeg, millal peab olema detailplaneering kehtestatud, et ehitama hakata. Meil on valitsuse kinnitatud riigikaitse arengukava, selle alusel nelja aasta rahastusplaan, ajateenijate arvu suurendamise ja ringi liigutamise plaanid. Kõik on Raadiga seotud.

Kolimise jooksutas kinni eeskätt planeeringuteema.

Just see. Esialgu oli linn optimistlik, et detailplaneering on võimalik algatada juunis-juulis. Tollal meie inimesed arvasid, et siis ongi tehtav 2019 lõpuks. Tegelikult polnud planeeringut algatatud novembri algusekski. Meile oli see häirekell. Meie inimesed ütlevad, et isegi omavalitsuse korraliku toega võtab detailplaneeringu koostamine tavaliselt aega üle aasta.

Et planeerimisel mõnikord viivitusi ette tuleb, on tavaline, aga sama tavaline on, et mõnikord on viivitusi ehitusplaanides, küllap ka teie valdkonnas. Mis on see põhiline, miks 2019 lõpp oli nii jäigalt oluline tähtaeg?

Riigikaitse arengukava 2017–2026 näeb ette, et senise 3200 ajateenija asemel aastas peame jõudma 4000 ajateenijani. Vaja on rohkem majutuskohti ja väljaõppevõimalusi.

Toimivaid linnakuid teeme korda ja võimaluse korral koondame väljaõpet, et mitte liiga paljudes kohtades samasugust taristut hallata. Lisanduvad ajateenijad tulevad Kuperjanovi pataljoni, seal saab nende kasarmuks hoone, kus praegu on kaitseväe lahingukool, ja Ämarisse, kust osa meditsiini väljaõpet tuuakse Tartusse Raadile rajatavasse sõja- ja katastroofimeditsiinikeskusse.

Kindlasti ei ole mõtet arvata, et kaitseväe ülesanded võimaldavad öelda all are welcome. Aga kindlasti ei ole see ka äärest ääreni neljameetrise okastraataiaga ümbritsetud ala.

Meil on Raadile vaja inimesi ja tegevusi koondada, selleks on tähtajad. Rahastus on seotud ehitiste arendamise ja inimeste värbamisega, me ei saa nipsust osta lisapäevanormi jagu miinipildujamiine ja jätta kasarmu tegemata. Loomulikult on meilgi ette tulnud venimisi, aga väidan, et oleme oma planeerimises ja ehitamises päris head. Näiteks kuidas me Tapa suutsime liitlaste tulekuks valmis panna või oleme välja arendanud Kuperjanovi. Ei tahaks tekitada olukorda, kus leiame end kaskaadi eest, et ühe tegemata jäänud sammu tõttu hakkab järjest tegevusi ära jääma.

Mul on tunne kontaktidest linnavalitsusega, kuidas mõlemad saame aru, et Ravila tänava pakkumisega ei ole võimalik lennata. Seal ei ole üksnes selles asi, et detailplaneering võib aega võtta kauem, vaid mulle tundus reaktsioonist, mis tuli kohalikelt elanikelt, RMK-lt ja rahandusministeeriumilt, et see koht enam ei lenda.

RMK pakkus ju veel kohti.

Arvestades nende kaugust linnast ja võrkude puudumist oli see hoopis teine tera. Maakonnaplaneeringu küsimus oli ka seal. Kehtiva maakonnaplaneeringu sisse ei saanuks ka Tähtvere metsas riigikaitsemaad istutada, see oleks lisanud protsessile kaks aastat.

Maa-ameti fotolt on näha, et Raadi linnaku maa on tugevalt alakasutatud. Kuid kui juurde hakkate ehitama, kas siis mahute ära?

Ma pole joonlauaga mõõtnud.

Teisalt pargite seal, umbes kilomeetri kaugusel raekojast suure hulga veokeid. Kas kõik, mis seal on, peab olema seal? Ja rändrahnu kujundi vastu on teie majast kõlanud, et te ei raja tsitadelli. Avalikku parki ju ka mitte.

Kindlasti ei ole mõtet arvata, et kaitseväe ülesanded võimaldavad öelda all are welcome (kõik on teretulnud – toim). Aga kindlasti ei ole see ka äärest ääreni neljameetrise okastraataiaga ümbritsetud ala. Võime seda võrrelda Baltdefcoli ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste hoonestuga Riia mäel. Peaukse juures küsib valvur dokumente, aga nii küsitakse dokumente ka Tähe tänavas PRIAs. Seal kompleksis on ka relvad, hoovis hoitakse tehnikat ja see kõik sobitub linna.

Raadile kavandatust suur osa on väga tsiviil- funktsioonidelähedane tegevus. Seesama lahingukool, sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus. Kavatseme sinna rajada elamispindu, näiteks endise Taru hotelli asendamiseks. Ka suurköögi.

Tõsi, seal on plaani järgi ka tagala, teatud varustuse hoidmine. Seda saab kvartalisse selliselt sättida, et turvalisuse ja arhitektuuri mõttes ei ole vastu naabrite aeda.

Linn on väljendanud soovi arutada selle üle, kas tahaksite kaheksa hektarit oma reservmaad linnale üle anda. Tahate või ei taha?

Eks pea kaaluma, kui joonestamine jätkub. See kaheksa hektarit on riigikaitsemaa, töötame arvestusega, et see saab kaheteistkümne hektari osaks. Krundi taganurgas on koerte varjupaik, linn on öelnud, et selle liigutamine on ka kallis. Peame kokku leppima, kuidas ka varjupaigale ligipääs säilib.

Mis on Tartul võita sellest, et kaitseväelinnak Raadil areneb? Kipub ikkagi näima nagu pind … mida on oma kaitseväe kohta imelik ütelda.

Ma ei oska hinnata, kui laialt see kuvand on levinud. Olen ise üliõpilasena elanud Tartus, mu abikaasa kaudu on paljud sidemed Tartus, sõidan sinna täna õhtulgi. Mul pole kunagi tulnud jutuks kaitseväe olemine või ees olemine. Mu abikaasa vanaema, kes elas Puiestee tänaval, rääkis palju sellest, kuidas Vene pommitajad mootorid tööle panid, kuid Eesti kaitsevägi ei tulnud jutuks.

Mis on võita? Seal on töökohad, igale linnale on positiivne, kui on head maksumaksjad, lojaalsed kodanikud, keda iga majanduskõikumise peale lahti ei lasta ning kes on ka keskmisest kõrgema haridustasemega, riigi keskmisest kõrgema sissetulekuga. See peaks olema linnale meeldiv.

Arvame, et Tartu-sugune linn, mis end heade mõtete ja hariduse andmisega maailmale tutvustab, saab maailmatasemel sõja- ja katastroofimeditsiini keskusega enesele veel ühe promomise argumendi.

Hulk tööd on ära tehtud, ametnikud koos istunud, kirju vahetanud, aga ei saanud asja. Mis me õppisime sellest?

Meil võib mõne muugi omavalitsusega kerkida sarnaseid küsimusi, kus on mõistlik mängida mõttemänge, mida kaitsevägi tähendab linna arengule. See on olnud õpetlik juhtum, et mõelda läbi omavahelised koostööliinid, kuidas kaitsevägi saab linna arengu vajadusi arvesse võtta. Omavalitsusega koostöökohtade otsimine on tulevikus vajalik.

Ajastuses tuleb muidugi silmas pidada, et linnal tekkis haldusreformi järel uus olukord. Teemaks olnud Ravila tänava ots oli ju Tähtvere valla territoorium. Linn ei saanudki aasta varem selle plaaniga välja tulla, tal ei olnud seda maad. See ei ole juhtum, kus peaks otsima süüdlast. Ma ei näe süütegu. Ma arvan tõesti, et mis Raadil kaitseväega sümbioosis tekib, et on väga okei asi.

Mis on mis?

  • Raadil hakkab tööle sõja- ja katastroofi- meditsiinikeskuse ja lahingukooli kooseisus 50 inimest, lisaks toitlustuses kuni 60 inimest. Eri kursustel hakkab korraga olema 160–200 inimest, tippajal kuni 450 inimest.
  • Pikemas perspektiivis võib 2. jalaväebrigaadi laienemisel ja kaitseliidu osalusel Raadi piirkonnas õppida, elada ja/või töötada 1000–1200 inimest.
  • Lahingukoolis, mis praegu asub Võrus, koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere.
  • Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülesanne on korraldada kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiinialast väljaõpet. Eesmärk on ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside lahendamiseks ja vigastustega tegelemiseks. Keskuse allstruktuuriüksused on meditsiinilise väljaõppe jaoskond, meditsiinilise ravi jaoskond ja varustuse jaoskond.
Tagasi üles