Sebraradadel valitseb lambipõud

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Staresti hotelli juures Mõisavahe tänavas ei põlenud teisipäeva õhtul jalakäijate ülekäigurajal ükski lamp. Sealsamas on bussipeatus.
Staresti hotelli juures Mõisavahe tänavas ei põlenud teisipäeva õhtul jalakäijate ülekäigurajal ükski lamp. Sealsamas on bussipeatus. Foto: Sille Annuk

Kuigi Tartus süttib tänavavalgustus praegusel pimedal ajal hämaruse saabudes, ei tohi jalakäijad ja autojuhid end lõdvaks lasta, sest viletsalt valgustatud ning lausa valgustamata ülekäiguradu on linnas palju.

Mõisvahe tänavas Staresti hotelli juures on bussipeatus ja jalakäijate ülekäigurada, mille juures ei põlenud teisipäeva õhtul ükski lamp. Jaama tänaval Rahumäe surnuaia juures üle laia tänava viivat ülekäigurada valgustas vaid Annelinna poole jääv latern.

Nii võiks jätkata, kuigi on ka korraliku valgustusega ülekäiguradu, näiteks Jakobi mäe all.

«Ülekäiguradade valgustus pole kiita,» ei hakanud Tartu linnavalitsuse teedeteenistuse peaspetsialist Sven Ilves musta valgeks rääkima. «Meil on liiga palju pimedaid sebrasid.»

Valge sebra, pime ümbrus

Tartu ligi kolmesajast jalakäijate ülekäigurajast on valgustuseta jämedalt kaks kolmandikku, vaid ligi 80 sebra juures on kas enam-vähem korralik või korralik valgustus. Valguse võitu pimeduse üle ei saabu kahjuks niipea.

«Ülekäiguradadele valgustuse seadmiseks on vähe raha, igal aastal saame lambid panna kolme-nelja sebra juurde,» selgitas Ilves.

Raha vajaks ka mõne valgustatud sebra nähtavuse parandamine. «Ülekäiguradade valgustamine on peenike kunst,» selgitas Tartu linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Lukmann.

«Lamp tuleb panna nii, et see valgustab ülekäigurada ja selle kõrvale jäävat tänavat, kuid lamp ei tohi autojuhti pimestada.»

Mõned lambid on Tartus sebrade juures liiga kõrgel, mõnes kohas ei valgusta need ohtlikku kohta piisavalt.

Ülekäiguradade valgustusele pole eraldi nõudeid kehtestatud, märkis maanteeameti Lõuna regiooni liikluskorralduse osakonna juht Andrus Prükk.

«Tartus on need kohad pigem valgustatud, aga autojuhi probleem on siin see, et ta ei näe raja kõrval tänaval seisvat jalakäijat,» lisas ta. «Valged peaksid olema ka ülekäigule tulevad rajad, aga need on jäänud tagaplaanile.»

Nii on näiteks Võru tänaval: sebrad on valged, kõnniteed nende kõrval pimedad. «Võru tänava valgustus projekteeriti valesti,» selgitas Ilves. «Seal on lambid nelja meetri kõrgusel, aga peavad olema kuue meetri kõrgusel. Tahame selle vea ruttu ära parandada.»

Ettevaatust!

Et rahalaeva ülekäiguradade valgustamiseks ei paista, pani Lukmann autojuhtidele südamele, et ülekäiguraja lähedal tuleb kiirust vähendada. Jalakäijatel soovitas ta tingimata kanda helkurit ja olla ettevaatlik.

«Inimene peab ise oma turvalisuse tagama, keegi teine ei saa seda teha,» toonitas ta. «Jalakäijad astuvad viimasel ajal üsna hooletult ülekäigurajale. Inimesel on õigus selles kohas teed ületada, kuid kõigepealt on tal kohustus veenduda, et see on ohutu.»

Ohutuse pärast käib töö ka selle nimel, et Tartus saaks ülekäiguradade lambid süüdata varem ja kustutada hiljem kui tänavavalgustuse laternad. Praegu süttivad ja kustuvad kõik lambid ühel ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles