Tartu abiturient võitis Pekingis astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil kuldmedali

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vasakult: Kadri Tinn, Jarl Patrick Paide, Hannes Kuslap, Richard Luhtaru, Kaarel Kivisalu, Tõnis Eenmäe.

FOTO: TÜ teaduskool

Kuula artiklit

Novembri teisel nädalal toimus Pekingis 22. astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad, kust naasis võidukalt Eesti meeskond. Võistkonna üks liige, Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Richard Luhtaru, tõi koju kuldmedali, Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilased Kaarel Kivisalu ja Jarl Patrick Paide võitsid aga pronksmedalid. 

Võistkonna neljanda liikme, Hugo Treffneri abituriendi Hannes Kuslapi hea töö märgiti olümpiaadil ära. Võistlusest võtsid osa 38 riigi 45 võistkonda üle 200 osalejaga.

Rahvusvahelisel astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadil lahendavad õpilased traditsiooniliselt astronoomilise sisuga ülesandeid teooria-, andmeanalüüsi- ja vaatlusvoorus. Hea tulemuse saamine eeldab osalejatelt suurepäraseid teadmisi füüsikast, astronoomiast ja matemaatikast.  

Eesti võistkonda saatnud juhendajate Tartu observatooriumi teaduri Tõnis Eenmäe ja Tartu ülikooli muuseumi kuraatori Kadri Tinni hinnangul oli enamus teooriavooru ülesandeid raskusastme mõttes pigem mõistlikud ja lahendatavad.

«Erinevalt varasematest aastatest ei olnud sel korral ühtegi praktiliselt lahendamatut ülesannet, mistõttu hakkas tulemust määrama veatu lahenduse leidmise aeg,» selgitas Eenmäe.

Ülesanded käsitlesid väga erinevaid astronoomia tahke, alates ajaarvestusest kaksiktähtede, galaktikate ja mõne sekundi vanuse Universumi arengu analüüsini välja.

Andmeanalüüsi voorus tuli õpilastel lahendada kaks väga ajamahukat vaatlusandmete töötlemise ülesannet.

Vaatlusvoorus demonstreerisid võistlejad teleskoobi kasutamise oskust ning tähistaevas orienteerumise võimet. Kuna ilm ei teinud korraldajatega ettenähtud öösel koostööd, vaadeldi  teleskoobiga maapealseid objekte, millele lisandus päevane tähistaeva tundmise kontroll tähekaardi vahendusel.

Tänavu läks olümpiaadi üldvõit Venemaa võistkonna esindajale, kes kogus 535,8 punkti 600st. Richard Luhtaru kogus 497,5 punkti ehk 95,4 protsenti üldvõitja punktidest, mis on Eesti õpilase kõigi aegade parim tulemus rahvusvahelistelt astronoomiaolümpiaadidelt.

Kuna medalite jaotuse otsustavad Tõnis Eenmäe sõnul tihti saadud punktide murdosad ja konkurents on äärmiselt tihe, on väga oluline pisivigade vältimine. Eesti võistkonnal õnnestus see Eenmäe väitel hästi.

«Arvestades, et astronoomiaolümpiaadi korraldus lubab võistlusel osaleda ka juba gümnaasiumi lõpetanud õppureid, on meil eriti põhjust Eesti võistkonna hea taseme üle uhkus tunda,» ütles Eenmäe.

Lisaks põhivõistlusele korraldati ka meeskonnavõistlus, mille ülesandeks oli õpilaste hotelli kõrval oleva mäe tipu suhtelise kõrguse võimalikult täpne määramine käepäraste vahenditega.

Peale võistlemise said õpilased osa kultuuriprogrammist, mille raames külastati Hiina müüri ja Pekingi moodsat planetaariumikeskust koos 3- ja 4-D kinodega.

Rahvusvaheline astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad toimus 3.-11. novembril.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Tagasi üles