Seda, et tegemist on tähelepanuväärselt suure töövaidlushüvitisega, nentis ka Hallikut esindav Lextali büroo vandeadvokaat Kristi Sild. Seejuures rõhutas ta, et summa koosneb mitmest osast ning osa sellest on mõeldud hüvitama «julma» lahtilaskmise tekitatud moraalset kahju.
Töövaidluskomisjon ei ole soostunud otsuse teksti seni avalikustama ega ka arvutuse üksikasju põhjendama.
Kristi Sild juhtis summat kommenteerides tähelepanu sellele, et kui töövaidluskomisjon tuvastab, et töösuhte lõpetamine oli tühine, mõistab ta reeglina töötajale välja kahjuhüvituse. «Tavapäraselt hõlmab see töötajale tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Seadus eeldab, et hüvitise summaks on kolme kuu tasu, kuid sõltuvalt juhtumi asjaoludest võib töövaidluskomisjon seda summat suurendada või vähendada. Martin Hallikul oli tähtajaline tööleping, mis pidi kestma kuni 2021. aasta 12. veebruarini. Tähtajalise töölepingu lõpetamise õigus on pooltele oluliselt piiratum kui tähtajatu töölepingu. Seetõttu on erandlik ka sellise töölepingu alusetu lõpetamise eest väljamõistetav hüvitis. Tähtajalise töölepingu põhjendamatu lõpetamise korral lähtutakse hüvitise arvutamisel muu hulgas lepingu tähtaja lõpuni saamata jäänud töötasust. Hüvitise väljamõistmisel võttis töövaidluskomisjon antud juhul arvesse ka seda, kui julmalt töösuhte lõpetamine Tartu ülikooli poolt läbi viidi ning kuidas selline käitumine mõjutab isiku edasist elu ja karjäärivõimalusi. Töövaidluskomisjon on otsuses märkinud, et hüvitis peab olema kõiki asjaolusid arvestades õiglane,» selgitas Sild.
Ehkki Martin Hallik ja tema kaitsja pole seda kinnitanud, on toimetuse andmetel hüvitise suurus 118 000 eurot. Tartu ülikool on lubanud töövaidluskomisjoni otsuse halduskohtus vaidlustada.
Tähtajalise töölepingu põhjendamatu lõpetamise korral lähtutakse hüvitise arvutamisel muu hulgas lepingu tähtaja lõpuni saamata jäänud töötasust.
Tartu ülikool lõpetas tänavu 29. augustil ootamatult töösuhte ülikooli raamatukogu direktori Martin Hallikuga, viidates usalduse kaotusele ja ebaväärikale käitumisele. Kõrgkool kummutas toona kiiresti algse spekulatsiooni, justkui võinuks töösuhte lõpetamine olla seotud raamatukogus juba mitu aastat väldanud suure remondiga. Samas jäeti kolmandate isikute kaitsmise vajadusele viidates täpsustamata, milles Halliku ebaväärikas käitumine seisnes. Seni teada oleva info põhjal oli konflikti keskmes ühe kolleegi ahistamissüüdistus, mis viitas Halliku väidetavalt ebasündsale tantsustiilile raamatukogu jõulupeol ja ebaväärikale käitumisele väliskonverentsil. Halliku kaitsja on väljendanud veendumust, et ahistamissüüdistus on vale.