/nginx/o/2018/11/23/11596015t1h3c8f.png)
«Andres Metspalu on mees nagu orkester,» ütles Eesti inimesegeneetika ühingu president ja Tartu ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan eile, andes Tartu ülikooli biotehnoloogia professorile Andres Metsapalule üle auhinda «Elutöö geneetikuna».
Sündmus leidis aset Viljandis Ugala teatris, kus Eesti inimesegeneetika ühing peab kahepäevast geneetikakonverentsi.
«Andres Metspalu on tegutsenud inimese geneetika vallas üle 25 aasta ning on viinud Eesti inimese geneetika rahvusvahelisele teadusareenile. Tema silmapaistvat tööd on nende aastate jooksul märkinud paljud olulised teaduslikud teetähised,» rääkis Laan.
Metspalu oli 1999. aastal Eesti inimesegeneetika ühingu üks algatajaid ja aastatel 2007 kuni 2013 selle president. Ta on olnud ka Euroopa inimesegeneetika ühingu aktiivne liige ning aastatel 2003 kuni 2008 selle president.
Ta on pannud aluse molekulaardiagnostika laboriteenusele Eestis nii Tartu ülikooli kliinikumis (juba 1996. aastal) kui ka kolm aastat hiljem biotehnoloogia firma Asper Biogene vahendusel. Andres Metspalu on olnud esimese põlvkonna geenikiipide arendusprojekti eestvedaja Eestis aastatuhande vahetusel.
2002. aastal algatas ta Eesti geenivaramu projekti, millest on võrsunud Eesti biopank ja Tartu ülikooli genoomika instituut. Lisaks geeniproovide kogumisele ja DNA analüüsimisele on see taristu olnud atraktiivne keskkond noortele andekatele geneetikavaldkonna teadlastele, kelle hulgas on Eesti noore teadlase preemia võitnud Lili Milani ja hiljuti mikrobioomi uurimiseks Euroopa teadusrahastuse saanud Elin Org.
Eesti geenivaramu andmeid on kaasatud kümnetesse ja isegi sadadesse komplekshaiguste päriliku komponendi uuringutesse. Selle töö tulemusel on Andres Metspalu koos nelja Eesti geenivaramu teadlasega pääsenud maailma mõjukamate loodus- ja sotsiaalteadlaste hulka.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/23/11596031t1hb459.jpg)
Professor Metspalu on õpetanud noori, juhendanud 24 doktoritööd ja arvukalt magistritöid inimese geneetika erialal. Ta on andnud suure panuse ühiskondlikku tegevusse ja eriala tutvustamisse, tegutsedes aastaid mitmekülgselt teaduskommunikatsiooni nimel.
Alates 2000. aastast on Tartus korraldatud kõrgetasemelist Geenifoorumi konverentsi, kuhu kutsutakse esinema inimesegeneetika asjatundjaid kogu maailmast.
Viimase kahe aasta saavutus on Eesti geenivaramu mitme tuhande doonori kogu genoomi järjestamine USA partneri Broad Institute’i abil ja Eesti populatsiooni põhiste andmete kaasamine ühte maailma juhtivasse inimese genoomi varieeruvuse andmebaasi The Genome Aggregation Database. Sellest andmebaasist on nüüd võimalik vaadata järele iga geenides paikneva variandi sagedus Eesti populatsioonis. Seda geneetilist infot arvesse võttes saab täpsemalt eristada normaalset geneetilist varieeruvust ja pärilike haiguste riske.