Kui Tartus ringi jalutada, on skulptor Mati Karmini teoseid võimatu mitte märgata. Kes tudengeist või linnakodanikest ei teaks või poleks vähemalt silmanud ülikooli raamatukogu ees humoorikat toruskulptuuri «Juri Lotman». Üldtuntud on ka pronksist Jaan Tõnissoni monument Postimehe toimetuse endise maja vastas Gildi tänaval, «Suudlevad tudengid» Raekoja platsil, mida hiljuti on Venemaal püstitatud ebaseadusliku koopiana, või enne avamist palju poleemikat põhjustanud «Siga» turuhoone ees.

Tellijale

Aastatuhande lõpust on Karmin löönud laineid oma miiniskulptuuride ja -mööbliga, ta on uuele elule äratanud ligi 150 meremiini. Meremiinidest kaminaid on ta müünud nii Saksamaale, USAsse, Venemaale kui ka Rootsi.

Eesti kunsti lähiajaloos figureerib Karmin sellise intensiivsuse ja aktiivsusega, et tema maailma avastamiseks võiks kulutada igavust tundmata nädalaid. Karmin õpetaja, Karmin ametniku, Karmin skulptori, abikaasa või isana, isegi lukksepana – iga tahk annaks temast veidi erineva pildi ja lisaks mõistatuslikule killumängule juurde ühe erilise kujuga detaili.