Töövaidluskomisjon tühistas TÜ raamatukogu direktori vallandamise ja mõistis ülikoolilt välja suure hüvitise

Martin Hallik Foto: Tairo Lutter

• Hüvitis küünib üle 100 000 euro.
• Hallik ei ole enda sõnul veel mõelnud, kas tahab ülikooli teenistusse naasta.

Töövaidluskomisjon rahuldas Tartu ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku kaebuse kõrgkooli vastu, tunnistas töölepingu ülesütlemise tühiseks ning mõistis ülikoolilt mehe kasuks välja kopsaka rahalise hüvitise. Tartu ülikool lubab otsuse edasi kaevata.

Hallik kinnitas Tartu Postimehele, et hüvitis on üle 100 000 euro, aga jääb alla 200 000 euro.

Töövaidluskomisjonis Tartu ülikooli esindanud vandeadvokaat Leonid Tolstovi sõnul on ülikoolil esmalt vaja otsusega põhjalikult tutvuda, kuid juba praegu saab öelda, et ülikool kaebab otsuse edasi.

«Töövaidluskomisjon on üldjoontes tuvastanud, et vaidluse sisuks olnud sündmused on toimunud,» sõnas Tolstov. «Jääme sündmustele antud hinnangute suhtes komisjoniga eriarvamusele ja kindlasti vaidlustame otsuse, kuna see läheb vastuollu ülikooli väärtustega.»

Hallikut esindava vandeadvokaadi Kristi Silla sõnul leidis töövaidluskomisjoni otsusega kinnitust, et Hallik ei ole ebaväärikalt ega ebausaldusväärselt käitunud. «Tartu ülikool vallandas päevapealt ülikooli heaks ligi 20 aastat eeskujulikult töötanud inimese ilma, et oleks enne läbi viinud erapooletu ja põhjaliku analüüsi. Kogu vallandamisprotsess oli puudulik, mille tulemuseks oli töölepingu alusetu lõpetamine,» ütles Sild. «Kui ülikool oleks käitunud Halliku suhtes läbipaistvalt, oleks saanud seda inetut vaidlust ilmselt vältida. Mitmete valede tagajärjena saabki tulla ainult vale vallandamisotsus.»

Vandeadvokaadi arvates hakkas asi kiiva kiskuma hetkest, mil ülikool ei kontrollinud Halliku aadressil esitatud süüdistusi ja süüdistaja motiive.

Hallik on juhtunust alates olnud veendunud, et Tartu ülikooli ja selle prorektori Kristjan Vassili käitumine tema vallandamisel oli ebaõiglane. «Lõpuks on see saanud ka erapooletu hinnangu töövaidluskomisjonilt. Ma ei ole käitunud vääritult. Loodan väga, et Tartu ülikoolil on väärikust ja julgust tunnistada, et minu vallandamine oli väär nii sisult kui ka vormilt. Loodan ka, et ülikool lõpetab minu edasise vaenamise,» teatas Hallik pressiteate vahendusel.

Hallik on oma sõnul end viimastel kuudel tundnud sotsiaalselt hukatuna. «Minult võeti ebaõiglaselt ära minu minevik, olevik ja tulevik. Tartu ülikool jättis mind ilma töökohast, kus ülikool ise oli minu saavutusi kogu aeg väga heaks hinnanud. Tänu sellisele märgistamisele on mul väga raske saada minu kogemusele ja teadmistele vastavat töökohta,» lisas Hallik. «Tahan uskuda, et ülikooli motiiv polnud algusest peale minu sotsiaalne mõrv, nii nagu see välja kukkus. Vaatamata mulle osaks langenud ebaõiglusele soovin oma eluga rahus edasi minna, loodan, et ülikool annab selleks võimaluse nüüd, kui töövaidluskomisjon on öelnud oma seisukoha minu vallandamise suhtes.»

Tartu Postimehe küsimusele, kas ta peab äsjase otsuse valguses võimalikuks naasta tööle Tartu ülikooli teenistusse, vastas Hallik napisõnaliselt, et ei ole sellele mõelnud. Täpsemalt ei soostunud ta uut olukorda otse ajalehetoimetusele kommenteerima ning teatas, et tema eest kõnelevad juristid.

Ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm kuulis otsusest ajakirjanikult. Et töövaidluskomisjoni menetlus oli asjaosaliste kaitseks kinnine, ei ole ülikoolil võimalik vaidluse üksikasju avalikustada. Komisjoni otsuse edasikaebamiseks on ülikoolil aega 30 päeva.

«Väljendame muret, et tänane otsus loob pretsedendi, mis võib edaspidi mõjutada töökultuuri kogu Eesti ühiskonnas,» tõdes Tartu ülikooli esindanud vandeadvokaat Leonid Tolstov. «Tartu ülikool on käitunud õigesti, uurides asjaolusid põhjalikult ja tehes töölepingu ülesütlemise otsuse kollegiaalselt.»

Tartu ülikool lõpetas tänavu 29. augustil päevapealt töösuhte ülikooli raamatukogu direktori Martin Hallikuga, viidates usalduse kaotusele ja ebaväärikale käitumisele. 

Kõrgkool kummutas kiiresti algse spekulatsiooni, justkui võinuks töösuhte lõpetamine olla seotud raamatukogus juba mitu aastat väldanud suure remondiga. Samas jäeti kolmandate isikute kaitsmise vajadusele viidates täpsustamata, milles Halliku ebaväärikas käitumine seisnes. Seni teadaoleva info põhjal oli konflikti keskmes ahistamissüüdistus.