Põneva elukäiguga Saksa ajaloolane räägib Eesti mõisaarhitektuuri kujunemisest ja eeskujudest

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sabine Bock.
Sabine Bock. Foto: Erakogu

Uue nädala esmaspäeval, 26. novembril peab tunnustatud Saksa arhitektuuriloolane Sabine Bock Tartus Domus Dorpatensises loengu Eesti mõisaarhitektuurist.

Professor Bock keskendub siinse mõisaarhitektuuri kujunemisele, selle otsestele ja kaudsetele mõjutustele Saksamaalt, illustreerides loengut arvukate fotonäidetega sarnastest arhitektuuridetailidest geograafiliselt väga eraldatud hoonete juures. Ta räägib ka sugulussidemetest saksa suguvõsade vahel Saksamaal ja meie aladel ning Läänemere ümber kujunenud ühtsest (mõisa)kultuuriruumist.

1982. aastal Weimari arhitektuuriülikoolis doktorikraadi omandanud Sabine Bock on aastaid uurinud sidemeid ja sarnasusi Põhja-Saksamaa ning Eesti ja Põhja-Läti mõisaarhitektuuris ning baltisaksa aadli sugulussidemeid Põhja-Saksamaa perekondadega. Tema sulest on ilmunud mitmeid selleteemalisi raamatuid ja arvukalt artikleid.

Professor Bock tunneb suurt huvi Eesti mõisate vastu ja on Eestit mitu korda külastanud, viimati selle aasta suvel, juhatades Saksa arhitektidest, mõisaomanikest ning kindluseühingu liikmetest grupile kümnepäevast ekskursiooni mööda siinseid mõisaid. Erinevalt paljudest autoritest, kes piirduvad mõisate kirjeldamisega, on Bock palju aega pühendanud eri mõisate sarnaste detailide võrdlemisele. Järgmisel aastal ilmub tal sel teemal kolmeköiteline teos.

Lisaks suurepärasele erialasele kompetentsile on huvitav ka Sabine Bocki elukäik. Pärast doktorikraadi kaitsmist töötas ta Ida-Saksamaal Schwerini muinsuskaitse instituudis, kuid kuna oli pidevalt Ida-Saksa julgeoleku huviorbiidis, põgenes 1987. aastal Lääne-Saksamaale. Seal jätkas ta erialast tööd Münchenis ja Bambergis Baieri liidumaa muinsuskaitseametis.

1996. aastal alustas ta tööd õppejõuna Bambergi ülikoolis ja Coburgi rakenduskõrgkoolis, kus andis loenguid arhitektuuriajaloost, muinsuskaitsest ja vanade ehitiste renoveerimisest. 2005. aastal loobus ta tööst ülikoolis ning asus elama Schwerini, kus tegutseb kohalikus teaduse ja kultuuri sihtasutuses.

Esmaspäevane loeng «Mõisad Eestis. Mõisaarhitektuuri kujunemine ja eeskujud» algab Domus Dorpatensises kell kuus õhtul. Loeng on huviliste jaoks tasuta ning see tõlgitakse eesti keelde.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles