Sügise hakul esitles teenekas onkokirurg Vello Padrik raamatut, mis võtab kokku kodumaise vähiravi ajaloo, kuid mitte akadeemiliselt halli monograafiana. Ta on koostajana kutsunud autoreiks onkoloogiaga kaugemalt ja väga lähedalt seotud isikuid. Rohkesti on memuaarseid kirjapanekud, mis just muudavadki paksu, 400-leheküljelise trükise huvitavaks lugemiseks ka sellest erialast eemalseisjaile.
Pensionil onkokirurg koostas vähiravi ajaloo
Akadeemiliselt kaaluka artikli koos kirjanduse loeteluga on koostanud professor Toomas Asser, kes kirjutamise ajal veel ei olnud rektor. Ta vaatleb närvisüsteemi kasvajate kirurgiat läbi ajaloo kuni viimaste aastateni. Isiklikust vaatevinklist
Isiklikust vaatevinklist on sõnastanud neli albumimõõtu lehekülge NSV Liidu onkoloogiasüsteemist nüüdisaegse rahvusvahelise onkoloogiani doktor Peeter Padrik. Ta meenutab muu hulgas esimesi kokkupuuteid onkoloogiaga lapsepõlves, sest tema isa Vello Padrik töötas Tartu onkoloogiadispanseris.
«Eesti vähiravi ajalugu» on pensionil onkokirurgi Vello Padriku (81) koostatud seitsmes raamat. Varem on ilmunud «Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi» (esimene osa 2013, teine 2014), «Professor Karl Kull» (2015), «Arstiabist Helme kihelkonnas läbi sajandite» (2015), «Eesti kirurgiast läbi aegade» (esimene osa 2016, teine 2017).
Värskeima raamatu lõpus on peatükk, mille pealkiri tundub imelik, sest jaotab inimkonna kaheks ja sellesse on suurte tähtedega trükitud viga: «Inimeste kokkupuudetedst vähiraviga». Inimesed on selle peatüki lehekülgedel need, kes ei kuulu onkoloogide ja teiste kitlikandjate hulka. Kaks inimest
Teiste hulgas kirjutab astronoom Tõnu Viik lennukalt ja kohati lõbusalt kohtumistest onkouroloogia arstidega ning sellest, mida nad temaga on ette võtnud. Enno Ootsing, kes on ühtlasi kunstnik ja «Eesti vähiravi ajaloo» kujundanud-küljendanud, on pannud kirja loo sellest, kuidas teda käis närimas nahavähk.
Niisiis on kodumaise onkoloogia raamatust palju kasu nii arstidele, kellel on vaja teada, kuidas on käinud Eestis tänini vähiravi ja millised on sellel alal senised suuremad saavutused, aga kasu on ka neile, kes ei ole arstid, vaid kes tahavad lugeda onkoloogiaga seotud lugusid lihtsalt huvi pärast.