Teisalt tõi kogu eriplaneeringu menetlus kaasa palju kulusid nii riigile, Est-For Investile kui ka Tartu linnale. 73 000 eurot kohtukuludeks on märkimisväärne summa maksumaksja raha.
Eriplaneering kukkus igas mõttes läbi. Seda nii riigi kui ka investori poolt vaadatuna. Investeerimiskliima sellest ei võitnud. Pigem vastupidi. Valitsus eriplaneeringu algatajana peab aga vastutama tekkinud kahjude eest.
Üks on kindel. Planeerimisseadus vajab ülevaatamist, muutmist ja täiendamist. Investoritele peavad olema mängureeglid selged ja kohalike omavalitsuste õigused tagatud.
Vabaerakond esitas riigikogule rahvaalgatuse korras metsarahu manifesti, mille eesmärk on sõlmida Eesti metsade tasakaaluka majandamise ühiskondlik kokkulepe. Metsarahu manifest käsitles peamiselt järgmisi teemasid: raiemahud, tselluloositehas, lageraie, riigimetsa majandamise keskuse roll, püsimetsandus, puidu väärindamine.
Riigikogu keskkonnakomisjon võttis asja tõsiselt ja arutas pöördumist tänavu 24. septembril avalikul istungil, millest võtsid osa lisaks algatajatele ka Eesti erametsaliidu, Eesti metsatöötajate ametiühingu, riigimetsa majandamise keskuse, Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu, Eesti maaülikooli, Eesti jahimeeste seltsi, keskkonnaagentuuri ja keskkonnaministeeriumi esindajad.
29. oktoobril saatis komisjon kollektiivse pöördumise esitajatele kirja, kus tervitati manifestis toodud metsade tasakaaluka majandamise ideed, ja lisas, et see peaks kujunema strateegiadokumendi «Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030» koostamise aluspõhimõtteks ja sellest tuleks juhinduda metsade elujõulisust tagavate sätete sõnastamisel. Hea meel on tõdeda, et rahva arvamust võeti seekord tõsiselt.