Ülle Mauer: õhukvaliteedi parandamiseks saavad linlased palju ära teha

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ülle Mauer

FOTO: Margus Ansu

Kuula artiklit

Tavapäraselt on ahikütet peetud keskkonnahoidlikuks kütmisviisiks, mis tavaliselt ei seostu saastega. Ometi peetakse just ahikütet põhjuseks, miks Tartu välisõhus on ülemäärane vähi teket soodustava bensopüreeni sisaldus.

Õhukvaliteet on teema, mis Tartus aeg-ajalt ikka esile kerkib. Tavaliselt varakevadel, aga ka talvel külmade vaiksete ilmadega näitavad seirejaama andmed mõnikord, et hetkeolukord peente tahkete osakestega ei ole kõige parem.

Seda märkavad tähelepanelikumad ja tundlikumad linlased ka ise. Nii on ilmselt paljudele Karlova elanikele tuttav nende linnaosas kütteperioodile iseloomulik õhus püsiv vine. Karlova linnaosa on Eesti üks tihedaimaid ahiküttega majade piirkondi.

Lisaks ahiküttele mõjutavad Tartu õhu kvaliteeti liiklus ja mitmed suuremad paiksed saasteallikad (ettevõtted). Õhukvaliteedi näitajad on kindlasti seotud ka Tartu linna geograafilise asukohaga: Emajõe ürgorus ei ole saaste hajumiseks tingimused kõige soodsamad. Siiski saavad linlased ka ise puhtama õhu heaks päris palju ära teha.

Õhukvaliteeti hinnatakse seirejaamas iga päev. Riigi tellimisel mõõdab Eesti keskkonnauuringute keskus seirejaamas mitut komponenti (lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, peened tahked osakesed, osoon jm), mille piirväärtuste ületamist 2016. ja 2017. aastal Tartus ei esinenud.

Kuid Tartu oli õhus peente tahkete osakeste kontsentratsioon suurem, kui seda leiti riigi teistes seirejaamades Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel.

Peened tahked osakesed on seda ohtlikumad, mida väiksemad nad on, ning kahjulik tervisemõju on võimalik juba väga väikeses kontsentratsioonis, mis jääb alla piirväärtuste.

Ideaalsel juhul tekib puidu põlemisel vaid süsinikdioksiid ja vesi, kuid kahjuks ei kulge meie kodustes ahjudes põlemisprotsess ideaalse mudeli alusel.

Tartus tuleb silmitsi seista ka tõsiasjaga, et meie õhk sisaldab lubatust rohkem bensopüreeni. See on kantserogeense toimega orgaaniline ühend, mis tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel.

Tavapäraselt on ahikütet peetud keskkonnasäästlikuks kütmisviisiks, mis tavaliselt ei seostu saastega. Ometi peetakse just ahikütet põhjuseks, miks Tartu välisõhus on ülemäärane bensopüreeni sisaldus.

Ideaalsel juhul tekib puidu põlemisel vaid süsinikdioksiid ja vesi, kuid kahjuks ei kulge meie kodustes ahjudes põlemisprotsess ideaalse mudeli alusel. Mittetäielikul põlemisel eralduvadki saasteained, sealhulgas peened tahked osakesed, polüaromaatsed ühendid jm.

Oluline on teada, et ahiküttega majades on inimestel endil võimalik väga palju kaasa aidata õhukvaliteedi parandamisele. On leitud, et kui kõik Tartu elanikud põletaksid oma kodustes küttekolletes vaid kuiva puitu, ei oleks Tartu õhus ülemäärast bensopüreeni sisaldust.

Tänavuse kütteperioodi hakul võtsime kütmisteema eraldi tähelepanu alla. Koostöös MTÜga Eesti Pottsepad koostasime voldiku ja tegime õppevideo, milles tutvustame õigeid kütmisvõtteid. Trükis läks otsepostituse kaudu nendesse linnaosadesse, kus on kõige rohkem ahiküttega maju.

Lisaks korraldab MTÜ Eesti Pottsepad linna toetusel tasuta praktilisi ahjukütmise koolitusi.

Tahame ahiküttega kodudes elavatele tartlastele meelde tuletada, et õigeid kütmisvõtteid kasutades saame kõik panustada puhtamasse linnaõhku, mida me ju ise iga päev sisse hingame.

Õhukvaliteedi parandamiseks on linnavalitsuses praegu koostamisel õhukvaliteedi parandamise tegevuskava. See kohustus tuleneb atmosfääriõhu kaitse seadusest ning kava koostamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Kava peaks andma vastuse küsimusele, mida ja kuidas ette võtta, et bensopüreeni sisaldus Tartu õhus jääks lubatud piiridesse.

Ahjukütmise koolitus

  • 22. novembril kell 18 algab praktiline ahjukütmise koolitus (tasuta) Tähe 127e õppeklassis. Koolituse korraldab MTÜ Eesti Pottsepad koostöös kütte- ja ventilatsioonisüsteemide teabekeskusega.
  • Eelregistreerimine: info@pottsepad.ee.
Tagasi üles