Eesti muusika 100 aastat on mahtunud kaante vahele, kus on 200 lehekülge. Suure tööga on saanud hakkama tartlasest helilooja ja muusikateadlane, usuteaduse erialal 2014. aastal doktorikraadi kaitsnud Mart Jaanson. Raamatu esitlemiseks istus ta Tartu linnamuuseumi suure saali ette laua taha koos teose toimetaja, ajakirja Muusika peatoimetaja Ia Remmeliga.
Galerii: esitlusele tuli «Eesti muusika 100 aastat»
Mart Jaanson on raamatus vaatluse alla võtnud kodumaise muusikaajaloo nõnda, et see mahub peatükkidesse «Vaimulik muusika», «Koorimuusika», «Sümfooniline muusika», «Lavamuusika», «Kammermuusika», «Levimuusika» ja «Muusikateadus». Ta märkis, et püüdis vältida poleemilist joont ja seadis tähtsamaks muusika kvaliteedi.
Oma raamatu sihtrühmaks nimetas Jaanson kõigepealt muusikaõpilasi, ent ka tudengeid. Palju rõõmustavat leiavad teosest «Eesti muusika 100 aastat» tartlased, aga kõik teisedki, kes armastavad Eestit ja muusikat.
Autor rääkis, et raamatu kirjutamisel üllatas teda kodumaise muusikaloo rikkalikkus. Üksikisikutest nimetas ta Olav Rootsi kui üllatajat, sest see orkestrijuht ja muusikaelu korraldaja andis väga suure panuse Lõuna-Ameerika, täpsemalt Colombia muusikaellu. Jaansoni sõnul on tema tähendus colombialastele võrreldav Neeme Järvi tähendusega eestlastele.
Esitlemiseks valis Mart Jaanson Tartu linnamuuseumi seepärast, et sealsamas lähedal (kunagine aadress Raatuse uulits nr 16) asutas aastal 1919 August Nieländer esimese Eesti muusikakooli.
«Eesti muusika 100 aastat» on valminud Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva sarjas, mida üllitab kirjastus Post Factum koos riigikantselei ja Eesti Meediaga.
Esitluse juhatasid sisse kirjastuse esindajana Julija Tehver, Tartu Postimehe esindajana kultuurireporter Raimu Hanson ja EV 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.
«Eesti muusika 100 aastat» on 44 raamatust koosneva sarja 24. teos. Järgmisena ilmub novembri lõpus «Eesti seltside 100 aastat».