Iga kümnes Eesti noor on kogenud seksuaalvägivalda

Eesti noortest on iga kümnes kogenud seksuaalvägivalda. Foto: ANDRES TEISS / PM/SCANPIX BALTICS

18. november on rahvusvaheline laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Tartu ülikool viis kolm aastat tagasi läbi viimase laste seksuaalse väärkohtlemise uuringu, millest selgub, et 10 protsenti Eesti 16-18-aastastest noortest on kogenud elu jooksul seksuaalvägivalda. 

See tähendab, et iga kümnendat noort on sunnitud näitama enda suguelundeid, vastu tahtmist lahti riietuma, neid on püütud vägistada või on seda nendega tehtud. 

Rohkem on neid noori, kes on kokku puutunud seksuaalse ahistamisega. Näiteks 23 protsenti noortest on kogenud elu jooksul soovimatuid puudutusi, igale kümnendale on näidatud suguelundeid ning viis protsenti on sunnitud vaatama pornograafilist materjali. 

Tüdrukute elus on seksuaalvägivald oluliselt tõenäolisem kui poistel. Nimelt on 17 protsenti tüdrukutest kogenud vähemalt ühte seksuaalvägivalla juhtumit oma elus, poistest on selliseid neli protsenti. Vene emakeelega tüdrukud on vägivallaga kokku puutunuid veidi rohkem kui eesti keelt rääkivad neiud. Seevastu on eesti emakeelega tüdrukud kogenud rohkem seksuaalset ahistamist (nt mittesoovitud puudutusi) kui vene taustaga tüdrukud. 

Peale selle tunnevad ohvrid tihti häbi ja ei julge juhtunust kellelegi rääkida. Põhjendusena tuuakse näiteks välja soovi vanemaid mitte kurvastada. Vaid veidi enam kui pooled vägivalla ohvrid räägivad juhtunust, enamasti on usaldusisikuks ema või sõber.

Politseisse teatatakse vaid väga üksikutest juhtumitest. Kannatanud ei pea oma olukorda tihti piisavalt tõsiseks, et kellegi poole pöörduda, kuigi seksuaalvägivallal võib olla tõsine mõju noorte emotsionaalsele heaolule ja edaspidisele toimetulekule.

Vägivalla toimepanijaks on tuttav

Statistika põhjal toimub seksuaalvägivald enamasti tagatänava asemel ohvri või vägivallatseja kodus. Vägivallatsejaks on tavaliselt ohvrist veidi vanem nooruk, täiskasvanud meessoost tuttav või praegune või endine poiss-sõber.

Vaid 18 protsendil juhtudest oli vägivallatsejaks võõras isik. Suure tõenäosusega mängivad seksuaalsel väärkohtlemisel rolli soolist ebavõrdsust ja vägivalda soosivad hoiakud. Näiteks usuvad vägivaldselt käituvad noormehed teiste sookaaslastega võrreldes oluliselt enam vägistamisega seotud müüte ja tõlgendavad tüdruku keeldumist seksuaalsuhtesse astumisel hoopis nõustumisena.

Üks viis ohvrit aidata on väärkoheldud laste varajane märkamine huviharidust pakkuvate organisatsioonide poolt. Selleaastasel laste väärkohtlemise vastasel päeval just sellest teemast räägitaksegi – kuidas saaksid treenerid, juhendajad, huviõpetajad märgata abivajavaid lapsi. Tartu ülikooli sotsiaaltöö tudengid kutsuvad kõiki teema üle arutlema 20. novembri õhtul Genialistide klubisse.

Laste õiguste konventsiooni järgi on igal lapsel õigus olla kaitstud igasuguse seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest.