FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Lätlased tähistavad 18. novembril iseseisvuspäeva. Läti Vabariik saab täpselt sama vanaks, nagu sai Eesti Vabariik oma iseseisvuspäeval tänavu 24. veebruaril – 100.

Neid kaht riiki eraldab umbes 339 kilomeetri pikkune piir, aga ühendavad lisaks piirikaubandusele anekdoodid. Paljud neist naljadest on sellised, mida räägivad teineteise kohta mõlemad naabrid, vaheta vaid rahvus ära. Eestlaste eripära avaldub lõunanaabrite meelest siiski aegluses ja muidu pikkades juhtmetes, seevastu lätlastel olevat kuus varvast.

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Artur Kuus on lehekülje illustreerimiseks joonistanud inimese, kellel on kuus kätt, silma, nina, kõrva ja suud ning kuus juuksekarva. Nii on juba esmapilgul selge, kas pildil on eestlane või lätlane.

Siinsesse valikusse on naabrite kohta räägitud ja üle piiri läinud naljad sõnastatud enam-vähem sellisena, nagu need on nopitud folkloristide Piret Voolaiu ja Liisi Laineste pakutud allikatest ning anekdoodivestja Erkki Kõlu kollektsioonist.

Koostanud Raimu Hanson

Lätlane rääkis ühel õhtul kõrtsis eestlastele nalja selle kohta, et eestlastel on ikka väga pikad juhtmed. Ta sai eestlaste käest järgmisel päeval peksa.

• • •

Kaks lätlast omavahel. «Näe, seal seisab üks leedulane!» – «Ei, see pole leedulane. See on jooksev eestlane.»

• • •

Kord ammustel 1990. aastatel arutlesid Leedu, Läti ja Eesti piirivalvurid, kui palju keegi neist altkäemaksu võtab.

Leedukas laias: «No mul läheb hästi, saaksin mingi kahe kuuga BMW osta!»

Lätlane teatas seepeale: «No ma saaksin küll BMW pooleteise kuuga!»

Ja mõlemad jäid vaikselt istuva eestlase otsa vaatama. Eestlane arvutas midagi näppude peal, pomises endamisi mingeid numbreid ja teatas lõpuks ebakindlalt: «Nooh, vast mingi seitsme-kaheksa kuuga saaks selle BMW kätte.»

«Nii kaua läheb?» imestasid kolleegid.

«Aga BMW on ju suur firma kah!»

• • •

Lätlane tahab elutoas remonti teha, aga ei tea, kui palju tapeeti osta. Siis tuleb talle meelde, et naabril, eestlasel, on täpselt samasugune elutuba ja et eestlane tegi seal just hiljuti remonti. Nii uuriski ta eestlaselt, mitu rulli tapeeti viimane ostis.

«Kaksteist rulli,» vastab eestlane asjalikult.

Paari päeva pärast on lätlasel remont valmis, ent tapeeti jääb kõvasti üle. Etteheitvalt läheb ta jälle eestlase juurde: «Johhaidii, mul jäi neli rulli tapeeti remondist üle!»

Eestlane teatab asjalikult vastu: «Kõik on õige! Mul jäi ka neli rulli üle.»

• • •

Kaks eestlast kõnnivad mööda teed. Korraga ütleb üks: «Vaata, Jaan, surnud lind!»

«Kus kohas?» tõstab teine pilgu taevasse.

• • •

Eestlane saabub enne tähtaega komandeeringust ja avastab naise mustanahalise armukesega voodist. Korraks justkui vihastades langeb ta siis suure kergendusega toolile istuma, pühib higi ja ohkab südamest: «Jumal tänatud, et see lätlane ei ole!»

• • •

Eestis on igale ringliikluse märgile kirjutatud: «Mitte üle kolme korra!»

• • •

Viis lätlast jõuavad Ikla piiripunkti, kuid piirivalvur ei lase neid Eestisse, öeldes: «Teid on viis, kuid auto on teil Audi Quattro.»

Lätlased hakkavad protestima ja nõuavad piiripunkti ülema jutule.

«Ei saa,» vastab piirivalvur. «Ta tegeleb praegu kolme leedulasega, kes tulid Fiat Unoga.»

• • •

Kolm eestlast läksid hommikul vara kalale.

Tunni pärast ütles esimene: «Ei näkka!»

Paar tundi hiljem ütleb teine: «Ei näkka jah.»

Keskpäeval ütleb kolmas: «Ei saagi näkata, kui te nii palju räägite!»

• • •

Eesti politsei kuulab üle kinnipeetut: «Kas te tahate meile selgeks teha, et olete lätlane, sest sündisite Riias?»

«Muidugi!»

«Nii! Teie arvates on siis tallis sündinud kassipojad kohe hobused, jah?!»

• • •

Riidepoes pöördub müüja ühe ostja poole: «Noormees, see jakk maksab 200 eurot, aga teie pakute 50.»

«Aga mul ei ole 200 eurot, seepärast ostan ma jaki 50 eest.»

«Kuulge, kas te ei saa aru või?! Makske veel 150 eurot või pange see jakk ära!»

«Ma ei saa seda ära anda, mul on külm.»

«Siis makske selle eest.»

«Ma ei maksa. Mul ei ole 200 eurot, ma tahan osta 50 eest!»

«See maksab 200 eurot! Saate aru! Idioot olete või?!»

«Ei. Lätlane!»

• • •

Eesti arheoloogid leidsid väljakaevamiste käigus maailma vanima juuksuritöökoja. Seejuures leiti ka hästi säilinud tööriistu, peegel ja kolmest inimesest koosnev järjekord.

• • •

Lätlane pöördub eestlase poole: «Tere, ma olen lätlane!»

«Mis teha!» vastab eestlane. «Eks kõigil ole omad mured.»

• • •

Eesti ja Läti firma töötajad mängivad jalgpalli staadionil, mis asub Eesti firma lähedal. Tunni aja pärast on skoor ikka avamata. Eestlased lähevad tööle tagasi. Kahe ja poole tunni pärast löövad lätlased lõpuks värava.

• • •

Olid kaks sellist kummaliste nimedega vennikest – ühe nimi Pätt, teise nimi Peni. Teised naersid ja pilkasid, aga nemad hoidsid hädas kokku, said sõbrakski. Lõpuks sai vennikestel teiste irvitamisest isu täis, otsustasid ära väljamaale kolida. Läksid Lätti. Seal anti uued passid, uued lätikeelsed nimed sees, s-täht nimele sappa kirjutatud.

Päts oli rahul, aga teine vihastas, et siin ka narrivad, ja sõitis Leetu edasi. Nüüd on Peninauskas.

• • •

Jaan Tõnisson käis Lätimaal visiidil. Lõunanaabrite ajalehtede esikülgi täitsid pealkirjad: «Tähtis Eestimaa esindaja Tõnissons külastas Lätit», «Eesti peaminister Tõnissons läks edasi Leetu» jne.

Pärast seda juhtumit selgitati lätlastele: «Eesti nimedel EI OLE s-i lõpus.»

Ja niimoodi käiski kuu aja möödudes lõunanaabritel külas Eesti Wabariigi president Konstantin Pät.

• • •

Arvīds Pelše (Läti tippkommunist Moskvas kompartei ladvikus – toim märkus) istub piloodi kõrvalistmel ja lendab üle Lätimaa. «Vaata, seltsimees, seal all on see maa, kus ma kunagi väga ammu sündisin! Mida sa sellest arvad, kui viskaksin alla ühe rublalise? Teeksin leidja, ühe lätlase õnnelikuks.»

Piloot: «Viska kolm rublalist! Teed sellega kolm leidjat õnnelikuks, kaks venelast ja ühe lätlase.»

Pelše veidi hiljem: «Aga kui viskaksin kolmkümmend rublalist? Kakskümmend venelast ja kümme lätlast oleksid õnnelikud. Ma pole senini veel ühtki kaasmaalast õnnelikuks teinud ja nüüd korraga... Kus oleks õnne ja naeru, tantsu ja laulu!»

Piloot: «Aga kui hüppaksid hoopis ise alla? Teeksid kogu oma rahva õnnelikuks! Kus oleks naeru ja parastamist, tralli ja kahjurõõmu!»

• • •

Jooksuvõistlused olümpiamängudel. Raja ääres ergutavad kaasaelajad omasid.

Ameeriklased hüüavad: «Go! Go! Go!»

Sakslased karjuvad: «Schnell! Schnell! Schnell!»

Eestlased: «Noh, mis sa seisad!»

• • •

Eesti presidendi vastus kõigile aeglastest eestlastest anekdootide rääkijatele: «Mitte meie ei pidurda, vaid teie kihutate!»

• • •

Kõige üle võib nalja teha. Ainult mitte lätlaste üle. See läheb üle piiri.

Naaber tundub naabrile lähedane ja veider

Liisi Laineste, folklorist

Liisi Laineste tuli oma igapäevasest töökohast Eesti kirjandusmuuseumis korraks Tartu ülikooli raamatukogu folklooriteemaliste raamatute riiulite juurde.

FOTO: Kristjan Teedema

Kes ei oleks kuulnud mõnda anekdooti, mis algab sõnadega «Eestlane, sakslane ja venelane ...». See on tüüpiline kolme rahva nali, mida tuntakse erinevate tegelastega mujalgi Euroopas ja mis annab tunnistust sellest, et eelistatuim etnilise nalja sihtmärk on naaberrahvad. Kes muu olekski käepärasem naljaobjekt kui naaber, kellega on pidevalt kokkupuudet, kes on lähedane ja «oma», aga samas piisavalt teistsugune, et tunduda veider või lausa rumal.

Peale geograafilise naabruse on veel kaks tingimust, mille täitmisel saame suurepärase sihtmärgi.

Esiteks, nalja sihtmärk peaks olema tehnoloogiliselt vähem taibukas kui nalja rääkija, ühiskond agraarsem, inimesed aeglasemad. Teiseks, sihtmärgi keel võiks olla naljarääkija omaga suguluses – see kõlab küll sarnaselt ja aeg-ajalt on võimalik kõnelejast aru saada, aga kohati tundub see arhailine nagu mõne väikeküla unustatud murrak.

Geograafiline lähedus

Lätlaste puhul on sada protsenti täidetud ainult geograafilise läheduse nõue, tehnoloogiline ja majanduslik tase on vaieldav (kuigi kõiksuguseid Euroopa ja maailma edetabeleid jälgib mõlema riigi ajakirjandus kullipilguga: ega ometi naaber meist arenenum ole?) ning keelelist sugulust eestlaste ja lätlaste vahel pole.

Kuigi etnilised naljad ei ole nii populaarsed kui 20. sajandi alguses ja keskel – tingituna poliitkorrektsusest või vähenenud vajadusest just huumori kaudu vastanduda –, moodustavad nad siiski arvestatavalt koguka huumorikategooria ja on seksiteemaliste naljade järel arvukuselt teisel kohal (u 12 protsenti kõikidest naljadest).

Etniline anekdoot võib toetada etnilist identiteeti, kindlustades rahvuse positsiooni kui «teistest» kõrgemal asuvat, luues piire «endasuguste» ja «teistsuguste» vahele, naerdes koos endasugustega teistsuguste üle. See aga eeldab stabiilset identiteeti, kuuluvustunnet ühte etnilisse rühma, mis globaliseeruvas maailmas pole sugugi selge ja enesestmõistetav.

Ka kõnekäänuks saanud kuus varvast on detail, mis vihjab just sellele: need meie naabrid, lätlased, on pealtnäha normaalsed inimesed, aga väikese kiiksuga.

Etniline huumor on ka üks märkidest, mis viitab rahvusrühma vajadusele end identifitseerida, ennast teistest eristada. Niimoodi luuakse stereotüüpsed vastandused, mis eristavad «meid» «nendest», head halvast, normaalset ebanormaalsest. Ka kõnekäänuks saanud kuus varvast on detail, mis vihjab just sellele: need meie naabrid, lätlased, on pealtnäha normaalsed inimesed, aga väikese kiiksuga.

Näiteks vene folklorist Aleksandra Arhipova täheldab, et Stalini kohta kasutati erinevaid hüüdnimesid (et mitte kurja oma nimega kutsuda), nende hulgas Vunts (Usõ), Kurat (Tšjort) ja Kuuesõrmeline (Šestipalõi). Hüüdnimedki rahvustele on sageli naabrite käest laenatud, näiteks folklorist ja keeleteadlane Felix Oinas osutas, et naaberhõimu nimetus on nii mõneski keeles saanud kuradi sünonüümiks.

Folklorist Mare Kõiva küsitlustes aastail 2001 ja 2005 eestlaste stereotüüpide kohta arvati lätlastest järgmist: nad on peaaegu nagu eestlased, kuid slaavipärasemad kui meie, külalislahked, heatahtlikud, neil on kuus sõrme või kuus varvast, nad on räimevargad ja nad kutsuvad eestlasi «gorjatšije estonskije parni» (kuumad eesti poisid).

Konfliktid ja naljad

Mõne uurija tähelepanekud viitavad sellele, et aktiivsed huumoriloome perioodid jäävad aegadesse ja ühiskondadesse, kus on vaja olnud millegi vastu võidelda (nt iirlastenaljad Ühendkuningriigis hakkasid levima koos iirlaste tungimisega Londoni tööturule). Ka eestlastel on lätlaste kohta nalju, mis viitavad teatud pingetele kahe riigi vahel, olgu selleks siis räimesõda (1995) või alkoralli (2017).

Seos konfliktide ja naljade vahel pole aga ühene, sest näiteks poolakaanekdootide leviku kõrgpunkt USAs jääb hoopis hilisemasse aega kui poolakate massiline sisseränne, mil ameeriklased end põhjendatult ohustatuna võisid tunda.

Rahvaluuleteadlane Arvo Krikmann on kirjeldanud Eesti Ekspressis (22. veebruar 2007) nalju, mida naabrid eestlaste kohta räägivad, aga vastassuunaline ülevaade näitab, et eestlaste põhiline naljaobjekt on olnud ja jäänud venelane.

Austaval kõrgel kohal on ka soomlane, kuid lätlased ei mahu eestlaste etniliste naljade edetabelis isegi mitte esikümnesse, ka näiteks äsjasel koolipärimuse võistlusel laekus lätlaste kohta vaid paar naljateksti. Siiski on neidki austatud klassikalise rumala-stereotüübiga naljades, mis Tartu Postimees on lugejatele välja valinud.

Kommentaari kirjutanud Liisi Laineste on folklorist, kes on eelkõige huvitatud internetihuumorist ja muudest meie tänapäeva huumorinähtustest. Ta on Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna vanemteadur ja Eesti uuringute tippkeskuse nüüdiskultuuri töörühma juht.

Keerdküsimusi

Lennuk kukub Eesti ja Läti piiri peale. Kuhu maetakse haavatud? – Haavatuid ei maeta.

• • •

Ühel pool piiri on eestlased, teisel pool lätlased. Piiril seisab härg. Lätlased toidavad, eestlased lüpsavad. Kes saab piima endale? – Härg ei lüpsa.

• • •

Kas saab hobustega Eestist Leedusse? – Ei saa. Lätlased sööksid vahepeal hobused ära.

• • •

Mis juhtub, kui ristata kilpkonn ja eesel? – Kiivriga lätlane.

• • •

Miks on talvel Lõuna-Eestis külmem kui Põhja-Eestis? – Sellepärast, et Põhja-Läti jahutab maha.

• • •

Mis juhtub, kui Eesti blondiin kolib Lätti? – Mõlema rahva üldine IQ suureneb märgatavalt.

• • •

Miks on eestlased õnnetud? – Nad teavad oma elu mõtet: olla lätlaste naerualuseks.

• • •

Mida tähendab LV lätlaste autode numbrimärkidel? – Lisavarvas.

• • •

Aga mida tähendab LT leedulaste autodel? – Läti taga.

FOTO: TPM

ALLIKAD

Erkki Kõlu, Piret Voolaid ja Liisi Laineste, andmebaasid «Eesti kaasaegsed anekdoodid» (www.folklore.ee/~liisi/o2/) ja «Eesti keerdküsimused» (www.folklore.ee/Keerdkys) ning kaardipakk «Mida nad meist ometi arvavad?» (koostanud Kalle Voolaid, kirjastanud Loovhoog, 2018).