/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2018/11/14/11573526t1h135e.jpg)
16. novembril kell 19 leiab Tartu ülikooli aulas aset kontsert, kus tšellist Olja Raudonen musitseerib koos pianist Piia Paemurruga.
Ülikooli aulas mängivad Olja Raudonen ja Piia Paemurru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad muusikud töötavad Vanemuise teatris ja on aktiivsed tegutsejad mitmes kammermuusikaansamblis. Piia Paemurru on kõrgelt hinnatud kontsertmeister ka välismaal, ja seekord on publikul hea võimalus teda pianistina just Tartus kuulata.
Kava koostamisel kaalusid muusikud mitut teost.
Valik langes Edvard Griegi sonaadile tšellole ja klaverile e-moll ning Robert Schumanni «Fantaasia paladele» op. 73.
Griegi sonaat on kolmeosaline, helilooja kirjutas selle teose oma vennast tšellistile Johnile.
Robert Schumanni «Fantaasia palad» on kirjutatud 1849. aastal klarnetile ja klaverile ning helilooja ise on väitnud, et klarneti soolopartiid võib esitada ka tšello või vioola. Teos koosneb kolmest palast, nende romantilise laadi ja fantaasialennu väljatoomisel saab esitaja kasutada oma leidlikkust ja artistlikkust.
Olja Raudoneni ja Piia Paemurru kontserdi kavva lisandus lõpuks veel Sergei Rahmaninovi teos «Vokaliis», mis oli 1915. aastal loodud tsükli «14 laulu» op. 34 viimane lugu. Rahmaninov lõi selle kõrgele häälele ehk sopranile või tenorile klaveri saatega ning pühendas laulja Antonina Neždanovale.
Vokaliis tähendab ilma sõnadeta helindit ning tänu tšello ja inimhääle tämbri sarnasusele on teos kaunis ka tšelloga mängides.