Baltisaksa laulupeod andsid eeskuju
Alo Põldmäe sari Eesti esimese üldlaulupeo ettevalmistamisest

Eesti teatri- ja muusikamuuseumis on hoiul pilt 1866. aastal Tallinnas peetud baltisaksa laulupeost, kus osales ka Johann Voldemar Jannsen.

FOTO: ETMM

Oleme harjunud mõttega, et meie üldlaulupeod on eesti identiteedi ilming, selle võimas väljund. See on laulu kaudu pinnale tõusev rahvustunde ja ühtehoidmise emotsionaalne sulam. Me vajame seda pidu nagu värsket õhku. Küllap seetõttu rahvas iga uut laulupidu nii ootab.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nagu igal nähtusel, on ka meie laulupeotraditsioonil algtõuge. Suurim eeskuju oli baltisaksa laulupeod. Ka baltisakslastele on laulupeod olnud identiteedi seisukohalt olulised. Alates nende esimesest peost 1857. aastal Eestis sai see väljendus palju suurema tähenduse tänu Saksamaal toimuvale ajaloolisele protsessile – Saksa väikeriikide ühendamine ühtseks riigiks.

Suvel 1857 Tallinnas

Tagasi üles