Tellijale
Baltisaksa laulupeod andsid eeskuju (1)
/nginx/o/2024/02/20/15897909t1hfafb.jpg)
13. november 2018, 23:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/13/11571407t1hd439.jpg)
Oleme harjunud mõttega, et meie üldlaulupeod on eesti identiteedi ilming, selle võimas väljund. See on laulu kaudu pinnale tõusev rahvustunde ja ühtehoidmise emotsionaalne sulam. Me vajame seda pidu nagu värsket õhku. Küllap seetõttu rahvas iga uut laulupidu nii ootab.
Nagu igal nähtusel, on ka meie laulupeotraditsioonil algtõuge. Suurim eeskuju oli baltisaksa laulupeod. Ka baltisakslastele on laulupeod olnud identiteedi seisukohalt olulised. Alates nende esimesest peost 1857. aastal Eestis sai see väljendus palju suurema tähenduse tänu Saksamaal toimuvale ajaloolisele protsessile – Saksa väikeriikide ühendamine ühtseks riigiks.