Statistikaameti analüütikud: kas lapse kooliminek paneb «kolima»?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ülle Valgma, Kadri Raid, Alis Tammur ja Helle Visk

FOTO: TPM

Kuula artiklit

Paljudel juhtudel eelistavad lapsevanemad lapsele kooli valides mitte tegelikule elukohale lähimat õppeasutust, vaid eelistuse kujunemisel on tähtsad hoopis muud aspektid. See toob kaasa soovi lapse elukoht ihaldatud kooli juurde registreerida.

Kevadel paigutatakse esimesse klassi minejad koolidesse. Tartu linn kasutab selleks haridusteenuste tarkvarasüsteemi Arno, mis võtab lapse kooli paigutamisel aluseks tema elukoha kauguse koolist. Ideaalis peaks laps saama käia kodule kõige lähemas koolis. 

Haridus- ja linnaametnikud on väitnud, et kõigist Tartu koolidest saab laps võrdselt hea hariduse. Siiski soovib osa vanemaid panna lapse kuskile mujale kooli, kui elukoha piirkonna järgi ta määrataks. Selleks aga, et saada kohta mõnda teise munitsipaalkooli, peaks laps elama selle kooli piirkonnas. Mis aga iseenesest tähendab seda, et lapse elukoht registreeritakse sellesse piirkonda, kuhu ta soovitakse kooli panna. Meediast on läbi käinud, kuidas mitmed Tartu linna koolid on sellega hädas, et populaarsetesse koolidesse ei mahu ära need lapsed, kellele on see tegeliku elukoha järgi lähim kool.

Tartus on 11 põhiharidust andvat munitsipaalkooli, kuhu lastele koht määratakse, kuid meie analüüsi on kaasatud 18 kooli. Neist 14 munitsipaal- ja neli erakooli, kus esimesse klassi läinud õpilaste arv on vähemalt kümme.

Üks nendest koolidest, kuhu viimasel ajal on soovijaid olnud rohkem kui kohti, on Tartu Kesklinna kool (TPM 29.10). Kesklinna kooli piirkond on peaasjalikult Supilinn ja ka väike osa kesklinnast, ometigi käib seal lapsi ka Tartu teistest piirkondadest ja väljastpoolt linna. Selleks et täpsemalt näitlikustada, millistest piirkondadest lapsed selles koolis käivad, analüüsisime muutusi Tartu Kesklinna kooli 1. klassi astunud laste elukohtades kooli määramise ajal ja aasta enne seda. Muidugi tuleb arvestada, et on ka lapsi, kes vaadeldud ajavahemikul on päriselt elukohta vahetanud, mitte teinud seda vaid soovitud kooli pääsemiseks.

Kaardil on esitatud vaadeldaval perioodil kooli läinud laste elukoht enne 1. klassi minekut punase täpiga ning koolimineku ajal sinise täpiga. On näha, et Kesklinna koolis käib võrdlemisi palju lapsi, kelle elukoht aasta enne kooliminekut asus mõnes teises piirkonnas.

Kõige rohkem ollakse pärit just Ülejõe linnaosast: nimelt veerand kõigist mujalt Kesklinna kooli juurde registreeritud lastest. Ülejõe piirkonna lapsed kuuluvad Raatuse kooli piirkonda, mis pole Ülejõe linnaosaga ühistranspordi mõttes mugavalt ühendatud ja asub paljude jaoks sama kaugel kui Kesklinna kool. Lisaks oli Raatuse koolis õppeaastal 2017/2018 remont ning lapsed pidid käima koolis teises linna otsas ajutistes ruumides. 

Kõigist Tartu linna koolidest elab just Kesklinna kooli piirkonnas kõige rohkem neid, kes on aasta enne kooli elukohta vahetanud (üle poole).

Meediast on läbi käinud, kuidas mitmed Tartu linna koolid on sellega hädas, et populaarsetesse koolidesse ei mahu ära need lapsed, kellele on see tegeliku elukoha järgi lähim kooli.

Teiselt kaardilt torkab silma, et Kesklinna ja Tamme kooli kõrval on suur hulk elukohavahetajaid ka katoliku kooli ja Miina Härma gümnaasiumi esimesse klassi astujate hulgas. Tegelikult ei ole nende koolide puhul elukohal tähtsust, sest kooli saamine ei sõltu elukoha piirkonnast, vaid konkursi tulemusest. Seega ei saa lapsevanemad olla kindlad, et nende lapsed sinna kooli saavad.

Tõenäoliselt pole vanemad soovinud last panna elukohajärgsesse kooli ja registreerivad plaani B jaoks lapsed kuhugi teise elukohta ehk siis piirkonda, kuhu kooli nad tahaks lapse panna juhul, kui laps ei saa konkursiga soovitud kooli sisse. 

Seega, kui vastata sagedasele küsimusele, kas lapse kooliminek paneb «kolima», tundub, et paljudel juhtudel siiski paneb, ning lapsevanemad eelistavad kooli valides lähtuda enda liikumisteedest või muudest asjaoludest. Kooli elukohalähedus ei pruugi seega mängida niivõrd olulist rolli.

Artikkel on valminud statistikaameti andmekaeve projekti raames. Selliste projektide abil saab otsida vastuseid ühiskondlikul tasandil aktuaalsetele teemadele, tuginedes riikliku andmekaeve võimalustele.

Projektis on analüüsitud 2015.–2017. aastal esimesse klassi astunud laste elukoha muutusi aasta enne kooli minekut ning kooli määramise ajal 1. märtsil. Võrdlusesse sai meie analüüsis võetud ainult iga naise esimene laps, sest enamik peresid eelistab panna kõik lapsed samasse kooli ja seetõttu võisid nooremad õed-vennad «kolida» esimese kooliminejaga koos.

Kaudse tuvastamise vältimiseks on elukoha asukohti vähesel määral juhuslikult muudetud.

FOTO: Artur Kuus

FOTO: Artur Kuus

Tagasi üles