/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2008/09/04/71152t1hbb49.jpg)
Tartus on puudu ligi 1400 lasteaiakohta ja see tähendab, et meil on ligi 1400 mudilast üle. Tartu linnavalitsus lubab küll mõned rühmad (paarisajale lapsele) juurde teha, aga see lahendus on kui tulekahju kustutamine sõelaga vett kandes.
Vilja Kohler: üleliigsed lapsed Tartus ja mujalgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha ei ole, põhjendab linnavalitsus ja elu läheb vanaviisi edasi, lasteaiakohti on ikka kõvasti puudu. Linnavalitsus ei võta kas või ühe uue lasteaia ehitamist isegi mitte jutuks ja nii on osa lapsi endiselt üleliigsed. See näitab, et tartlaste elu juhtivad naised ja mehed elavad vaid tänases päevas, linna kasvatamine ja selles elavate inimeste elujärje paremaks muutmine pole nende asi.
Mõne aasta pärast elab Tartus ka hulk üleliigseid noori inimesi, sest linnavalitsus kuulutas sügisel välja kahe järgmise gümnaasiumi, kunstigümnaasiumi ja Karlova gümnaasiumi sulgemise. Tulevikus on meil 13 gümnaasiumi asemel vaid viis-kuus keskharidust andvat kooli. Koolivõrgu ümberkorraldamise üks põhjus on see, et põhikooli tuleb üha rohkem lapsi ja neid pole kuhugi panna. Kujutate ette – meil, vaat et väljasuremisohus oleval rahval pole oma lapsi kuhugi panna!
Lihtne talupojamõistus ütleb, et kui lapsed ei mahu kooli ära, tuleb koole juurde ehitada. Kui selleks pole raha, tuleb jälle leppida õhtupoolsete vahetustega. Aga Tartu linnavalitsus ei kavatse kumbagi teed minna, sest seaduse järgi peab omavalitsus tagama igale lapsele vaid põhikoolikoha. Keskharidus on Eestis iga pere oma lõbu, sest keskharidus pole ju meie riigis kohustuslik.
Kuigi Tartu linnavalitsuse ametnikud on kinnitanud, et tulevikus ei jää ülikoolilinnas ükski noor gümnaasiumikohata, ei usu seda vist ükski lapsevanem. Ei usu minagi: kui põhikooli õpilaste hulk suureneb, aga gümnaasiume on ikka vaid viis-kuus, siis missuguse füüsikaseaduse järgi need noored pärast põhikooli Tartu gümnaasiumidesse ära mahuvad? Unustada ei saa sedagi, et ilmselt pannakse lähiaastatel kinni nii mõnigi Tartumaa gümnaasium ja ka maakonna noored tulevad Tartusse õppima.
Selle peale ütlevad poliitikud kohe, et meil polegi vaja nii palju gümnasiste, üha rohkem noori peaks kutsekoolis ametit õppima. Õige! Aga Tartu kutsehariduskeskus pole ju samuti kummist ja uue kutsekooli ehitamisest pole keegi kõssanudki. Ei kõssagi ilmselt, sest elu näitab, et Eesti riigis ja Tartus kulutatakse laste peale nii vähe kui võimalik.
Nii ajabki meil vaid üks mure teist taga: alles see oli, kui lapsi oli muret tekitavalt vähe, ja nüüd on neid korraga muret tekitavalt palju. Kui Tartu linnavalitsus tunneks koos emade-isadega laste hulga suurenemise üle rõõmu, tehtaks raekojas tulevikku vaatavaid, mitte tänase päeva äraelamise otsuseid.
Veel ei ole hilja ka gümnaasiume lammutavad buldooserid peatada, mis olekski tulevikku vaadates ainuõige otsus. Haridus võib ju praegu tunduda kallis, aga mida haritum rahvas, seda rikkam riik. Igas mõttes.
Siiski. Natuke linnavalitsus tulevikule ikka mõtleb: 2009. aastal kärbiti linnavalitsuse töötajate palka kümme protsenti, linna tuleva aasta eelarve seletuskirjast selgub, et järgmisel aastal tõuseb linnavalitsuse ametnike palk kaks protsenti. Linnapea ja abilinnapeade palk uuel aastal ei kasva. Ametnike kaheprotsendiliseks palgatõusuks kulub aastas 83 000 eurot.