Niiskus lõhkus Tartu Jaani kiriku portaali

Jaani kiriku peaukse kohal näeb liigniiskuses mõranenud ja kohati pudedaks muutunud tellistega seina. Halvema vältimiseks kaitseb lagunevat portaali ajutine tõrvapapist katus. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ühe tähtsaima vaatamisväärsuse, keskaegse Jaani kiriku niiskuses lagunenud portaali katab tõrvapapp, hädavajalikku remondiraha ei ole kogudusel seni leida õnnestunud.

«Olukord ei ole üldse hea,» ütles Jaani kiriku tegevjuht Juhani Jaeger eile hommikul ja kiirustas ka lisama, et õnneks ei ole kiriku portaali olukord tänu ajutisele kattele avariiliseks muutunud. Midagi kellelegi pähe ei kuku.

Portaali lagunemine pole kirikule uus teema. Taastatud Jaani kirik avati 2005. aastal. Et glasuuritud kividest katusega portaal niiskust ei talu, ilmnes aasta hiljem. Siis pandigi ajutine tõrvapapp.

Jaegeri sõnul on näha, et kogu vihm, mis torni lääneküljele sajab, valgub alla ja koguneb esimesele eenduvale pinnale ehk portaali katusele. «Kui ajutist katet veel ei olnud, lõhkus kõvasti,» lausus ta.

Tähelepanu väärib, et probleem on ilmnenud just portaalil, aga samamoodi ehitatud tugipiilaritel mitte. Mõlemat katab glasuuritud kivi.

«Viidatud on, et portaal jäi omal ajal restaureerimisel kõige viimaseks. Kas on kasutatud mõnd muud materjali või pole töö olnud võrreldes varem restaureeritud tugipiilaritega nii kvaliteetne,» pakkus Jaeger põhjusi.

Aastaid Jaani kiriku taastamisega seotud arhitekt Udo Tiirmaa märkis aga, et portaali ehisviil ja tugipiilarid pole võrdses olukorras. Nimelt on portaal suunaga läände ja avatud meil valdavatele edela- ja läänetuultele. Seega valgub sellele mitukümmend meetrit kõrgelt tornilt palju rohkem sajuvett kui tugipiilaritele.

Et see portaalile liiga teeb, on Tiirmaa sõnul näha ka enne 1944. aasta põlemist tehtud ülesvõtetel.
Lahendus, mis aitaks, oleks Tiirmaa sõnul teha portaali kohale väike vaskplekist katus, mis juhiks vee kõrvale.

Jaeger ütles, et vaskplekist katust on ammu välja pakutud, kuid see on muinsuskaitse kaalutlustel kõrvale lükatud. Praegu on peale jäänud seisukoht taastada glasuurkividega kaetud ehisviil ja ehitada sellele hüdroisolatsioon.

Remondiraha pole aga seni õnnestunud leida. «Nimetamata konkreetset hinnapakkumist toon võrdluseks, et kui meie kiriku külastajatele aasta ringi avatud hoidmine maksab halduskuludena 45 000 eurot, siis piltlikult peaksime hoidma kirikut kinni kaheksa kuud, et säästa vajalik raha,» lausus Jaeger.

Jaani kiriku nõukogu otsustas aasta eest, et portaali remonti arutatakse tänavu detsembri koosolekul.