:format(webp)/nginx/o/2018/11/09/11561204t1he798.png)
Eesti Rahva Muuseumi Eesti püsinäitusel «Kohtumised» on eksponeeritud ainus teadaolev eksemplar esimesest säilinud trükisest, milles leidub lõunaeestimurdelist teksti. Tegemist on katoliku preestrite käsiraamatuga «Agenda parva» («Väike agenda»), mis trükiti 1622. aastal Braunsbergis.
Keeleteadlase Kristiina Rossi sõnul mõjub «Agenda parva» keelepruuk teiste nüüdisaegsete eesti keele mälestiste seas nagu värske õhu puhang.
Väike käsiraamat oli mõeldud Liivimaa preestritele ja sisaldab katoliku liturgia tekste: palveid ja selgitavaid juhatusi preestritele ladina keeles, pöördumisi rahva poole ja vastuseid aga läti, eesti, poola ja saksa keeles. Tegemist on nii häälikuliselt kui ka vormiliselt lõunaeestimurdelise keelepruugiga.
«Agenda parva» eestikeelse tekstiosa murdeliste joonte põhjal on järeldatud, et teksti tõlkija on kasutanud Tartumaa lõunaosa või Võrumaa lääneosa murret. Ajaloolane ja arhivaar Vello Helk oletab, et tõlkijaks võis olla liivimaalane Wilhelm Buccius, kes oli aastatel 1614-1621 Tartu jesuiitide eesti jutlustaja ja seminari prefekt ning oskas väga hästi eesti keelt.
Trükis on ERMi ekspositsioonis märk jesuiitide tegevusest Liivimaal 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses, kui Lõuna-Eesti oli Poola võimu all. Raamatu on ERMi deponeerinud Olsztyni vaimuliku seminari Holsianum raamatukogu Poolas.
Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi 100. sünnipäevade puhul pikendati trükise hoiustamislepingut ning «Agenda parva» jääb ERMi külastajatele näha veel aastaks.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)