Kelly Kukin: täna räägime isadest

Kelly Kukin Foto: Sille Annuk

Täna tahan rääkida isadest, emadest räägime mais. Ja ma ei taha jutustada ainult bioloogilistest isadest, vaid kõigist isadest, kes teevad rasket tööd ja kasvatavad lapsi. Minu mõistes on isa see inimene, kes hoolib ja tunneb huvi oma lapse tegemiste vastu. Inimene, kes on lapse sigitanud, aga vastutust ei võta, pole mingi isa.

Kõik isad ei ole täiuslikud, kõik lapsed ka pole. Mina olen aru saanud, et emadel ja isadel on kõige raskem lastega suhelda siis, kui need on teismelised. Ja lastel on kõige raskem oma vanemaid mõista siis, kui need on juba väga-väga vanad. Ei ole mingi uudis, et mõned vanad ja haiged inimesed lähevad kurjaks. Siis tasuks meeles pidada, et seal räägib haigus, mitte teie lähedane. «Kasi minema!» ei ole ehk mõeldud nii, nagu see kõlab, sest enamjaolt ei taha inimene olla üksi.

Isadel on laste elus suur roll. Minu isa õpetas, kuidas sõita jalgrattaga. Ta õpetas mind lugema ja näitas, kuidas kakelda, kui poisid on jobud. Kui olin juba vanem ning füüsika ja keemia aju sõlme ajas, oli tema see, kes kõik lahti harutas ja selgeks tegi. Ja kui selgeks teha ei suutnud, tegi kodused tööd ise ära.