Reedel toimub Tartus omavalitsuspoliitika seminar «Aasta pärast haldusreformi. Kuidas edasi?», kus arutatakse koos ekspertide ja poliitikutega, kuidas hinnata haldusreformi võimalikku mõju maaelule. Samuti kuulatakse eri poliitiliste jõudude esindajate visioone, mida tuleks teha Eesti omavalitsuste süsteemiga edaspidi.
Tartus võetakse luubi alla haldusreformi head ja vead
Riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul on see tänuväärt üritus, sest haldusreformi protsess pole kindlasti veel lõppenud ning eri vaadete koondamine loob hea pinnase arenguks.
«Ühinenud omavalitsustel on täis saanud esimene aasta ning nähtud on palju vaeva. Kindlasti on mitmeid katsumusi veel ees, kuid senine suund on õige. Omavalitsuste roll peab Põhjamaade eeskujul olema ühiskonna asjade korraldamisel tuntav,» lisas minister.
Kuna haldusreformiga seoses on üks muresid olnud, kas ühinemiste järel võivad mõned piirkonnad uutes suuremates omavalitsustes tunda end rohkem kõrvale jäetuna kui seni, jagavad oma mõtteid haldusreformi ja maapiirkondade arengu seoste kohta Eesti maaülikooli ja külaliikumise Kodukant esindajad.
Eraldi käsitleb Mikk Lõhmus osavaldade rolli esimesel ühinemisjärgsel aastal neis omavalitsustes, kus osavaldu on tehtud. Veiko Sepp Tartu ülikooli rakendusuuringute keskusest räägib käsilolevast tööst eesmärgiga mõõta omavalitsuste teenuste taset reformieelsete omavalitsuste andmete põhjal ja tulevikus.