Alepõletuse negatiivsed mõjud ei leidnud teadustöös kinnitust

Et saada aimu, kuidas aletamine ikkagi käib, korraldati kümmekond aastat tagasi ERMi eestvedamisel Karulas vastav eksperiment. Pildil alelademe põlemise algfaas. Foto: Arp Karm/ERMi fotokogu

Meie muinasjala elanud esivanemad harisid põldu sel viisil, et esmalt raiuti mets maha, lasti sel kuivada, pandi tuli otsa ning nõnda saadud põllule külvati lõpuks seemned – sellise teadmise annavad koolijütsidele ajalooõpikud. Sellega teadmine üldjuhul piirdub, kuid mil viisil mõjutas selline regulaarne aletamine maastikke ja metsakooslusi? Seda uuris Eesti maaülikooli teadlane Pille Tomson oma hiljuti kaitstud doktoritöös «Ajaloolise alepõllunduse roll Lõuna-Eesti maastike ja metsataimestiku kujunemisel».