Tanel Tein: kutse Tartu tuleviku debatile. Metallica tuleb. Aga edasi?

Tanel Tein Foto: Erakogu

Vaevalt meid kuidagi aitab kurb tõdemus, et Tartu tulevik on tume. Meid aitavad ikka ideed, mida ajudelinn Tartu peaks kindlasti suutma välja pakkuda.

Mõni aeg tagasi käisid linnaametnikud volikogu Reformierakonna ja Tartu Eest fraktsioonis tutvustamas linna uut eelarvet. Räägiti kuludest ja tehtavatest töödest: milliseid sildu peaks renoveerima, milliseid koole remonditakse … Kõik väga olulised teemad. Kui aga jutt läks linna võimalike tulude peale, jäi saal mingil põhjusel väga vaikseks. Õhku ei visatud ühtegi ideed, kuidas suurendada Tartu tulusid, missugused võiksid olla uued tuluallikad, et ka tulevikus saaks teha vajalikke investeeringuid. Siit ka meie valimisliidu Tartu Eest kutse laiemale debatile: millised võiksid olla ideed, mis aitaksid viia Tartu linnaeelarve tulevikus stabiilsele kasvule?

Vaevalt meid kuidagi aitab kurb tõdemus, et Tartu tulevik on tume (professor Urmas Varblase hinnang, TPM, 30.10). Meid aitavad ikka ideed, mida ajudelinn peaks kindlasti suutma välja pakkuda. Kui hiljutine tselluloositehase saaga haaras jõuliselt kaasa kogukonna ja ka paljud teadlased, siis arutelu Tartu majandamise tuleviku üle võiks samuti meid kõiki ideid õhku viskama panna.

Teadupärast paneb suurima osa linnakassasse igal aastal Tartu maksumaksja (mullu 69,3 miljonit eurot), nii et kõige loogilisem järeldus on: vaja on saada juurde maksumaksjaid. Selle probleemiga on Tartu üritanud ka tegeleda – eks meile kõigile tule meelde need kampaaniad, mis suuremal või vähemal määral vaimukalt kutsuvad tartlaseks registreerima –, kuid suurt edu pole saavutatud. Ikka kipub Tartu elanike arv 100 000 alla jääma. Ka pole Tartu suutnud ennast maksma panna sellise tõmbekeskusena nagu Tallinn.

Ka teised Eesti suuremad linnad Pärnu ja Narva tegutsevad, et olla märgatavamad. Tartu on selles protsessis pigem pealtvaataja rollis, käies mööda turvalisi sissetallatud radu.

Mullu tehtud üle-eestilise vilistlasuuringu järgi lahkub Tartust peale ülikooli lõpetamist üle 70 protsendi lõpetajatest. Peamise põhjusena nimetatakse kõrgetasemelise erialase töö puudumist.

Üks küsimusi, millele vastamise nimel Tartu Eest liikumine kokku tuli ning valimisliiduna ka kohalikele valimistele läks, oligi see: kuidas saada Tartusse juurde uusi linnakodanikke ja seega ka rohkem maksutulu. Aga see ei olnud ega ole ainus idee, mis meil on välja pakkuda. Pakume debatile välja kolm suunda.

Esiteks, üliõpilased. Igal aastal tulevad Tartusse uued tudengid, kes võiksid pärast õpinguid siia elama jääda ning saada uuteks Tartu maksumaksjateks.

Viimase, mullu tehtud üle-eestilise vilistlasuuringu järgi lahkub Tartust peale ülikooli lõpetamist üle 70 protsendi lõpetanutest. Peamise põhjusena nimetatakse kõrgetasemelise erialase töö puudumist. Seetõttu peaks olema Tartu üks peamisi suundi arendada mitmekülgseid töövõimalusi.

Igal aastal astub Tartu ülikooli üle 4000 noore (lisaks veel teised Tartu kõrg- ja kutsekoolid), seega tuleb just tudengitega teha sihipärast tööd ning sisendada neisse mõtet, et Tartu võiks olla nende elukoht pärast kooli lõpetamist. Niimoodi tegutsedes saaksime jõuda nii kaugele, et 100 000-lise linna mälestusmärk Emajõe kaldal muutuks mälestuse tähistamisest saavutuse tähistamiseks.

Teine suund on luua Tartusse midagi suurt, mis pakuks aastaajast hoolimata võimaluse nautida maailmaklassist kultuuri- ja spordiüritusi, ning tooks inimesi põhjusega maailmast Tartusse. Jah, see oleks Euroopa moodsaim perekeskus ja Arena Tartu.

Niisugune keskus ja seal pidevalt toimuvad üritused tooksid Tartusse inimesi kaugemalt, kes siin kulutades elavdaks majandust. Linn võidaks sellest maksutulu, suurem maksutulu võimaldab linna muuta atraktiivsemaks ning meelitada siia ettevõtjaid, kelle kaudu tekiks juurde kõrgetasemelisi töökohti. Just neid, mille puudumist siit lahkuvad ülikoolilõpetajad kurdavad.

Tuleval suvel saab Tartu vaat et esimest korda mõõtu võtta maailmaga: siia tuleb kontserti andma maailmakuulus Metallica. Tekib võimalus näidata, et Tartu on koht, kus toimub midagi põnevat – tulge külla!

Kui kontserdil möllab 60 000 inimest, kellest 20 000 oodatakse siia välismaalt, siis võib arvata, et ühel ajal lendavad sotsiaalmeediasse sõnumid à la #metallica, #tartu, #super, #summerintartu, #lovethatcity, #amaizingfood, #warmestpeople, #traveltartu, #smallsmartglobal.

Nii peakski toimima iseeneslik reklaam, mille paljud linnad on ka ära taibanud. Stockholmi Arenal 2014. aastal olnud Avicii kontserdil laaditi õhtu jooksul sotsiaalmeediasse neli korda rohkem sõnumeid kui terves Stockholmis kokku – rahvusvaheline 40 000-pealine auditoorium tegi linnale tasuta reklaami üle ilma.

Paremat turunduskampaaniat kui sellise kaliibriga üritused pole ühele linnale olemas. Niisugused üritused aga võiksid Tartus toimuda pidevalt. Ei pea olema suur asjatundja, et aru saada, mida need majanduslikult tähendavad – kuuldavasti broneeriti Metallica kontserdi ajaks kõik Tartu hotellid ühe päevaga.

2016. aasta aprillis, kui Tartu linn korraldas Arena Tartu rajamise teemal ajurünnakuid, õnnestus korvpallimänedžer Meelis Pastakul laua taha meelitada ka Eva Palm, nüüdne suvise Metallica kontserdi peakorraldaja, kes jagas oma väärt mõtteid ja kogemusi.

​Arena Tartu vajalikkusest rääkis Palm toona nii: «Kui oleme tahtnud bände Tartusse tuua, pole see paraku õnnestunud, kuna Vanemuise saal on väike ja pidevalt hõivatud, ehk siis tegemist on väga selgelt piiratud võimalustest tingitud olukorraga. Arena Tartu annaks võimaluse siia tuua erinevaid ja mitmekesiseid üritusi. Kui suur see multihall peaks olema, sõltub juba sellest, millega opereerida ning mis oleks kasumlik. Multihalli puhul, kus oleks vaid 2000–3000 istekohta, põrkame samade asjade vastu, mis praegugi – seal ei saa midagi väga teha. See peaks olema mitmeotstarbeline hall – spordiüritused, kontserdid, messid, konverentsid, korporatiivüritused jne.

Avicii kontserdil laaditi õhtu jooksul sotsiaalmeediasse neli korda rohkem sõnumeid kui terves Stockholmis kokku – rahvusvaheline 40 000pealine auditoorium tegi linnale tasuta reklaami üle maailma.

Mina ei näe Tartu ja Lõuna-Eesti turgu nii pessimistlikult, nagu seda mainiti halli tasuvusanalüüsides. Pessimismiga kaugele ei jõua, maailmas on palju uut ja huvitavat vaatamis- ja kuulamisväärset ning kui sellest imeväike osagi Tartusse jõuab, annab see ülikoolilinna (majandus)elule uut jõudu juurde, toob killukese teistest kultuuridest koju kätte. 

Ka ei karda ma väga Tartusse tulemise võimaluste pärast. Näiteks Kaunas, kus on mitmeid kultuuri- ja spordiürituste tarvis ehitatud hooneid, asub Vilniusest saja kilomeetri kaugusel, kuid see ei sega absoluutselt suurürituste korraldamist. Rongid ja bussid sõidavad ning lennujaam on seal samasugune – mitte midagi ei jää sellepärast tegemata.»

Nii võib öelda, et Metallica koos Live Nationiga avavad Tartus ja Raadil, kus juulis kontsert toimub, uue ajastu. Võtkem sellest siis maksimum!

Praegu on Tartul ja kaitseministeeriumil just Raadil käsil mõlemat poolt motiveeriv kolimistehing, milles otsitakse sõjaväele mujal linna lähedal suuremat maa-ala, et linn saaks asuda tulevikus Raadit terviklikult arendama ja välja ehitama.

See olekski meie kolmas suund – väärindada linna maad, reinvesteerida saadud tulu samasse piirkonda. Pikalt ette valmistatud kolimine Raadil just sellele alguse panekski: linn saaks endale maa, mille müügist saadud tulu reinvesteeritakse sinna kavandatavasse multihalli ja perekeskusesse. Skandinaavia näitel tõusis Stockholmis pärast linnahalli asukoha määramist ja ehitust ümberkaudse maa hind viie aastaga kaks kuni kolm korda.

Kahjuks tuleb öelda, et võimalus kolida kaitsevägi sobivamale kohale on teel karidele. Linna arengut mõjutavad olulised otsused võidakse jätta tegemata, olgu põhjuseks bürokraatia, saamatus või kartus. Jälle see refrään, et ühtegi puud ei või maha võtta. Tähtis on, et linnajuhtidel ja kaitseministeeriumi otsustajatel jätkuks kainet mõistust teha linna arengut soosivaid otsuseid. Kui sõjavägi ei koli, tekib Tartus suletud piirkond kilomeetri kaugusel Raekoja platsist.

Need on meie kolm ideed, millele ootame kaasamõtlemist, oponeerivaid või toetavaid seisukohti. Kas välisturistide meelitamine Tartusse, töö tudengitega ning oma linna maa väärindamine võiksid aidata kaasa Tartu majanduse elavnemisele? Mis oleksid muud arengusuunad, et linnal tulevikuski hästi läheks?

Tööstus, loomulikult. Uute töökohtade loomine, jah. Aga konkreetselt – millised oleksid need ideed, mis Tartu majanduse kasvama paneks?