Arestimajas kambrikaaslase tapnud mees astub kohtu ette (1)
6. november 2018, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/15/11420307t1h70e4.jpg)
Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas 64-aastasele Kalevile süüdistuse juulis Tartu arestimaja kambris 65-aastase kambrikaaslase tapmises piinaval viisil.
Süüdistuse järgi toimetas politsei 6. juulil kella 13 paiku 64-aastase Kalevi Riia tänaval asuvasse arestimajja kainenema, kuna ta magas Raja tänava bussipeatuses ning kui ta äratati, esinesid tal tugevad koordinatsiooni- ja ümbruse tajumise häired.
Arestimajas paigutasid korrakaitsjad Kalevi kambrisse, kus viibis ka 65-aastane mees. Mõne aja pärast lähenes Kalev pingil magavale mehele ja hakkas teda kätega kägistama. Vahepeal käis ta kambri ukse juures ning seejärel jätkas mehe kägistamist.
Pärast kella kahte päeval hakkas Kalev nõudma enda vabaks laskmist. Nii arestimaja ametnikud kui ka kohale saabunud kiirabitöötajad püüdsid kägistatud 65-aastast meest elustada, kuid see jäi tulemuseta – mees suri.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Tatjana Tamme sõnul taotles süüdistatav kohtult enda vahi alt vabastamist. «Kohus tutvus taotluse sisuga ja jättis süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi muutmata – ta jääb kuni kohtuotsuseni ja temale karistuse mõistmiseni vahi alla,» märkis ringkonnaprokurör.
Tartu arestimaja juht Baldur Pilden ütles, et kainestatavate kontrollimiseks arestimajas on ranged reeglid ja neid järgitakse väga täpselt. «Veendusime, et politseiametnikud täitsid oma ülesandeid nõuetekohaselt. Korrapidaja kontrollis kainestuskambrit viimati pool tundi enne kuriteo toimepanekut ning puudusid märgid, mis võinuks aimu anda nii raske kuriteo peatsest asetleidmisest,» märkis Pilden.
Veel lisas arestimaja juht, et arestimaja töötajad teevad endast oleneva, et vähim võimalik oleks arestimajas end või teisi vigastada.
Teise inimese tapmise eest piinaval viisil ehk mõrva eest võib kohus karistuseks mõista kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Kriminaalasja sisulise arutamise aeg pannakse paika lisaeelistungil 12. novembril.