Annela Liivat oli 18-aastane ja kõigest paar kuud ülikoolis käinud, kui tema laborandist ema saatis nädal aega kestnud pideva janu ja halva enesetunde all kannatava tütre arsti juurde.
Vanade paksude tõbi levib noortele
23. november 2011, 19:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks on sellest päevast, kui tema keha lihtsalt lakkas insuliini tootmast, möödas 30 aastat. «Võib öelda, et mind on see haigus säästnud,» rääkis Liivat, et on diabeediga saanud üsna kenasti koos elatud.
Esimese tüübi diabeet tulebki tavaliselt nagu välk selgest taevast ja paari nädala või kuuga pöördub seni terve inimese tervis väga halvaks. Keha ei tooda enam insuliini ning selle tüübi põdeja peab elu lõpuni seda hädavajalikku hormooni ravimina kasutama.
Salakaval haigus
Teine tüüp on aga hoopis teistsugune. See muutub aastatega vaikselt järjest tõsisemaks ning pikka aega ei saa arugi, miks keha on nõrgem või suu kuivab või kaal langeb. Liiga kõrge veresuhkru tase avastatakse üldjuhul millegi muu pärast kontrollis käies.
Endokrinoloog Marju Pasti sõnul saab seda haigestumist tervislike eluviisidega aga päris kindlasti edasi lükata ning paremal juhul isegi nii kaua, et elu saab enne diabeedi tekkimist lihtsalt otsa.
Riskirühma kuuluvatel inimestel tuleb seista silmitsi faktiga, et diabeet saab neile ühel päeval reaalsuseks. «Mida hiljem inimene haigestub, seda parem. Seda vähem peab ta ju koos selle haigusega elama,» rääkis Past.
Selleks, et just noorte tähelepanu diabeedi võimalikkusele tõmmata, korraldas Eesti Diabeediliit eelmisel nädalal Tähtvere tantsukeskuses teadlikkuse päeva, kus lisaks veresuhkru mõõtmisele ja riski hindamisele sai ka osaleda tasuta treeningutes.
Noored ei tea
Teavitusüritused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres on suunatud just sellele, et õpetada noori ära tundma, millised keha signaalid viitavad diabeedile, ning selgitada välja, kas nad on riskirühmas.
«Ega noor ei taha üldse haige olla,» muigas liidu president Ulvi Tammer-Jäätes. Igasuguste tõbede sümptomeid eelistatakse tema sõnul pigem eirata kui arsti juurde minna.
Pasti sõnul on loodusliku valiku roll nüüdseks nii palju vähenenud, et nagu teised rasked haigused, avaldub ka diabeet järjest noorematel. Sellegipoolest on levimas müüdid, et diabeet on ainult vanade ja paksude haigus, mille pärast noored muretsema ei pea.
Diabeet
• I tüübi puhul lõpetab kõhunääre insuliini tootmise ning seda tuleb hakata kohe juurde süstima.
• II tüüp on ainevahetushaigus, keha küll toodab insuliini, kuid seda on kas liiga vähe või pole see piisavalt kvaliteetne ning organismil pole sellest kasu.
• II tüübi riskifaktorid on peamiselt pärilikkus, ülekaalulisus, keskkoha rasvumus.
• Lisaks neile kahele tüübile on olemas ka sekundaarne diabeet, mis tekib kõhunäärme vigastuse tagajärjel, ning rasedusaegne diabeet.