Minister ei rutta tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist kinnitama

Üks võimalus on eriplaneering lõpetada ja teine võimalus on planeeringualad asendada, välistades Tartu- ja Viljandimaa, ütles minister Janek Mäggi. Foto: Erik Prozes

Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise karikakramäng kestab, sest riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul on raske võtta lõplikku seisukohta, millise ettepaneku rahandusministeerium valitsusse viib.

«Olen varem korduvalt öelnud, et on põhimõtteliselt kaks võimalust,» ütles Mäggi. «Üks võimalus on eriplaneering lõpetada ja teine võimalus on planeeringualad asendada, välistades Tartu- ja Viljandimaa. Need kaks varianti on praegu ka võimalikud, aga ma ei saa öelda, milline saab olema rahandusministeeriumi ettepanek. Võimalik, et mõlemad variandid lähevad valitsusse arutusele, aga ma ei ole veel meie lõplikku analüüsi … see ei ole veel koos.»

Tselluloositehast rajada tahtva Est-For Investi läinud nädalal tehtud ettepanek oli, et valitsus ei lõpetaks eriplaneeringut, sest on omavalitsusi, kes on tehase rajamisest huvitatud, ja uuringuid saab teha juba algatatud eriplaneeringu raames. Samal ajal on Häädemeeste vald teatanud oma seisukoha, et uurida saab ka eriplaneeringuta. Selgelt toetab eriplaneeringu lõpetamist Tartu linn.

Taunitav teguviis

Tartu linnapea Urmas Klaas pidas valitsuse asjaajamise viisi taunitavaks. «Kooskõlastusringile on saadetud vabariigi valituse korralduse eelnõu eriplaneeringu lõpetamisest, aga kui välja tuleb midagi muud, siis selline asjaajamise viis ei ole korrektne ega aus asjasse puutuvate omavalitsuste suhtes, see ei ole aus inimeste suhtes, sest me oleme arvamust avaldanud selle eelnõu kohta, mis meile arvamiseks saadeti,» ütles ta.

Tselluloositehast rajada tahtva Est-For Investi ettepanek oli, et valitsus ei lõpetaks eriplaneeringut, sest on omavalitsusi, kes on tehase rajamisest huvitatud.

Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi sõnul teeb ettevaatlikuks Viru-Nigula ja Saarde volikogu seisukoht, et nemad soovivad eriplaneeringu jätkamist ja on valmis uuringuteks koosmõjus riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga, et eriplaneeringu ala võib «arusaamatul kombel ja suvalisel hetkel» muuta. «Seda seisukohta ma ei jaga,» nentis ta.

«Olukorras, kus keskvalitsus jaatab võimalust, et puidurafineerimistehase kavandamiseks võib eriplaneering olla sobiv tööriist ja kaks omavalitsust on öelnud jah, on kõige tõenäosem, et minnakse edasi,» lisas Mölder.

See omakorda tekitab kahtlusi, et uuringute tulemusel võib sündida järeldus, et kõige paremini sobib tehas ikkagi Emajõe piirkonda.

Hirmuks pole alust

Tartu volikogu esimees ja ühtlasi riigikogu liige Aadu Must ütles aga, et seni peetud vestluste põhjal ei kujuta ta ette, et tehast tahetaks ikkagi ehitama hakata nii-öelda tartlaste õuele.

«Mina ei kujuta seda ette, olen rääkinud eraldi peaministriga ja valitsuse liikmetega ja kogu see info, mis on minule tulnud, viitab pigem formaalsustele. Minu arusaamine maailmast, asjaajamisest ja inimlikust aususest muutuks hoopis teiseks, kui murtaks minu veendumus, et tartlased ei pea muretsema,» ütles Must. «Neid umbusukohti ja ebaloogilisusi on olnud siin ja seal, sellel tselluloositehase arutelul ei ole ju ainult üks nägu, vaid 15-16 nägu, mida mina näen – mõned tahtsid selle raames lahenda Eesti metsade küsimuse, mõned rääkisid regionaalpoliitikast.»

Must jätkas, et tehase jõuga surumist Tartu piirkonda ta ei näe, kuid kuna üha enam räägitakse mikroplastireostusest, siis selle asendamiseks on tselluloosi tootmine üks võimalus.

«Ideed rajada Eestisse tehas, mis kohalikku toorainet väärindab, ei taha küll keegi tagasi lükata,» ütles AaduMust.