Kalender näitab kohe-kohe saabuvat jõulukuud ja kõik ootavad, millal vanarahvatarkus – ega tali taeva jää – tänavu täide läheb. Kaks viimast aastat on meid õnnistatud väga korraliku talvega, mis kasvatas suusatamise menu pööraselt. Tartu Postimees võttis ette valiku populaarsemaid suusatamiskohti ja uuris, kuidas on need lähenevaks hooajaks valmis ning mis on võrreldes mulluse talvega teisiti.
Lähte
«Meil on siin lausa kolm nädalavahetust järjest kõik valla juhtivad töötajad laupäevaku korras koristanud, põletanud oksi, kergelt puid maha võtnud, hooldanud raja kõrval asuvat parkmetsa,» andis Lähte suusaradadel käinud ettevalmistustest teada Tartu valla spordikooli suusatreener Andres Kübar.
«Vedasime puulehti raja põhjaks, et kui lumi maha tuleb, siis ei hakkaks mingi juhuslik konarus suuska lõhkuma,» lisas ta.
Rajaprofiili pole tänavu muudetud. Rajad on samasugused nagu mullu: kahekilomeetrine valgustatud rada, lisaks kolme- ja viiekilomeetrine.
Rajad saavad aga tänavu tunduvalt paremad kui eelmisel aastal. Märtsis saadi Soomest kätte kauaoodatud rajamasin. «Meile lubati seda juba mullu jõuludeks, siis lubati jaanuari lõpuks ja viimaks tekkis juba käegalöömise tunne,» nentis Kübar, «aga märtsi keskpaigas tuli ta lõpuks kohale.»
Kuna nüüd on rajamasin olemas, plaanivad lähtelased ühe pikema raja vedada ka Vedu metsa. «Inimene saab panna Lähtel suusad alla, siin ringi sõita ja siis üle põllu minna Vedule ja sealt tagasi tulla – see oleks maratoni ettevalmistuseks selline pikem ots,» kirjeldas Kübar.
Uuendusi on veel niipalju, et suusabaasi kõrvale rajatakse kahekorruseline hoone, kuhu lisaks mahuvad ära ka rajamasina remondiruumid.
Kohalike lapsevanemate ja entusiastide eestvõttel on Lähtel valmimas veel lumelauarada vaatetorni juurest alla karjääri. Mullatööd on tehtud ja rada on profileeritud.
«See on kujundatud spetsiaalselt lumelauasõiduks, sinna tuleb veel ramp ja üks torudest konstruktsioon, mille nimi mul praegu meelde ei tule,» kirjeldas Kübar.
«Suurt lund meil isegi ei oleks vaja,» ei esitanud Kübar talvetaadile suuri nõudmisi.
«Kui tuleks vähemalt külma, paneks me oma kaks lumekahurit tööle. Nii et vähemalt miinus kümmet kraadi tahaks,» ütles Lähte suusaradade hing.
Tartu maratoni rada
«Veel ei näe lund kuskil, aga ma loodan küll, et see ei ole enam kaugel,» lausus Tartu maratoni pearajameister Assar Kütt.
Suusaraja ettevalmistusega teeb Kütt igal aastal algust juba sügisel. «Eeltööd on tehtud, rada on okste ja võsa lõikamisega natukene laiemaks tehtud,» kirjeldas ta.
Suured muutused Tartu maratonile minejaid ees ei oota. Rada jääb samaks. «Läbilaskevõimet eriti parandada ei saa, rada palju laiemaks ei saa minna,» sõnas Kütt. «Otepää pool on niikuinii need kitsad väljaminekud, nagu rullirada.»
«Finišipaigas Elvas jääb ka kõik vanaviisi,» nentis Kütt, «keegi ju raha ei raatsi anda, muidu ehk teeks seal küll mõningaid uuendusi, aga esialgu ei muutu midagi.»
Nii sõltub lumest, millal algavad Kütil kibekiired päevad. «Kui kohe alguses suuremat sahmakat alla ei viska, lähevad esimesed korrad ikka maapinna täiteks pressimisele,» kirjeldas Kütt, «kõik sõltub lume kogusest. Aastad on näidanud, et seda ei tea keegi ette, mis saab.»
Nii head talve kui mullune Kütt ei mäleta. Kvaliteedilt nii head rada samuti. Rajameister loodab, et ilmataat annab ka tänavu samasuguse talve. Vahest mitte nii külma kui mullusel maratonipäeval. «Üle kümne kraadi külma, stabiilset ilma ja korralikult lund,» kirjeldas ta rajameistri ideaalset talve.
Kes tartlastest Assar Küti tehtud maratonirada liiga pikaks põlgab, võib klassikasõitu proovida Varikul, kus Assari isa Arvo Kütt on juba aastaid omal algatusel rada teinud. Assar Küti sõnul ei saa isa ka tänavu teisiti. «Sätib juba buraani korda,» teadis ta.
Kääriku
«Käärikul on rajamasinad valmis, rajamärgistused valmis, suusarajad on niidetud ja hooldatud, ootame ainult lund,» ütles Kääriku puhke- ja spordikeskuse juhataja Heiki Ehte. «Niipea kui taevaluugid avanevad, nii lumetraktor stardib.»
Mullusega võrreldes Käärikul suuremaid muudatusi oodata ei ole. «Jääb ikka 14-kilomeetrine Kekkose rada, 2,5 kilomeetrit valgustatud rada, lisaks kolme- ja viiekilomeetrised rajad,» rääkis kompleksi juht. «Ja muidugi on tänavu ka olemas kaheksakilomeetrine Kääriku-Pühajärve rada,» ütles ta.
Mingeid pöördeid ei too kaasa ka kompleksi peremehevahetus. Teadupärast annab Tartu Ülikool Kääriku baasi 50 aastaks Tehvandi spordikeskuse kasutusvaldusse.
«Vahetus pole veel lõplikult vormistatud, tõenäoliselt toimub see uue aasta alguses,» ütles Ehte, «aga ma ei arva, et seetõttu peaks midagi vähemaks jääma. Pigem tuleb võimalusi juurde.»
Mis aga saab siis, kui tänavune talv lume poolest eriti lahke pole? «Siis ei saa midagi,» möönis Ehte, «Käärikul endal kunstlumekahureid ei ole. Tehniline valmisolek küll on – elektrisüsteemid ja vesi –, kuid seadmetesse pole jõutud investeerida.»
Mujalt kahureid laenata on samuti keeruline. «See on nagu põllumehel kombaini laenamine – kui vilja on vaja lõigata, siis on vaja kõigil lõigata. Kui esimene külm tuleb, on vaja kõigil lund teha,» nentis Ehte. Kui selline võimalus siiski tekib, ei jäeta seda kasutamata.
«Aga küll see lumi ikka maha tuleb. Siinkandis on alati talvel lund olnud,» oli ta optimistlik.
Tähtvere ja dendropark
«Ettevalmistused on ammu alanud, see tähendab, et lumekahurid on katsetatud ja ventiilid, mis vajasid puhastamist või väljavahetamist, on korda tehtud,» teatas SA Tähtvere Puhkepark juhataja Jane Jakobson.
Valmisolek hooajaks on tema sõnul peaaegu sada protsenti, laupäeval olid veel väikesed talgud dendropargis: pandi maha rajamärgised ja kohendati muud nipet-näpet.
Suvel on tehtud tavalist hooldust, lõigatud oksi, et need ei hakkaks suusatajaid segama.
«Ootame ainult külmakraade,» sõnas Jakobson. Nagu mullugi, ootavad ka tänavu suusatajaid Tähtveres ovaal ja sprindirada. Dendropargis püütakse rada pikendada viie kilomeetrini.
«Seal annab natuke lõike ja kurve niimoodi muuta, et saame 400 meetrit juurde,» ütles Jakobson. «Maaülikool on oma ehitust siin kokku pakkimas, seega peaks ülemine nõlv saama samasugune nagu eelmisel aastal. Korraks oli oht, et nad vähendavad meie ülemise nõlva võimalusi.»
Üldiselt jääb kogu raja teenindamine samasuguseks nagu varem.
Tähtvere puhkepargi n-ö haldusalasse kuuluvate Anne (üle 1 km) ja Ihaste (ca 7 km) radu püütakse hooldamas käia korra nädalas, sõltub järgmise aasta rahakotist.
Päris samasugust talve, nagu olid viimased kaks, Jakobson ei oota: «Palun vähem tuisku! Aga selles mõttes oli mullune talv küll hea, et ei sulatanud. Kui lumi maha tuli, oli kevadeni välja.»
Kui tuleb lumevaene talv, siis ootab Jakobson kindlasti külma. Kahurite abil tehakse vähemalt Tähtveres rajad valmis.
Vooremägi
«Põhiettevalmistused Vooremäel on tehtud,» kinnitas SA Eesti Terviserajad juht Jaanus Pulles. «Rajad said varasügisel veel viimast korda üle niidetud.»
Pullese sõnul said Vooremäe rajapõhjad enne eelmist talve päris tõhusa ettevalmistuse, nii jäi kahe hooaja vahele rohkem vaid tavapäraseid hooldus- ja viimistlustöid.
Mingeid suuremaid ehitustöid tänavu tartlaste üheks lemmikuks olevas sportimispaigas teha ei tulnud.
Pealegi olid mullused ehitustööd üsna rahamahukad ja nüüd tuleb Pullese sõnul järgmisteks sammudeks omajagu kosuda.
Nii ootab suusatajaid Vooremäel mullu talvel valminud valgustusega rada – kergema reljeefiga kolmekilomeetrine lastering, lisaks pisut raskem tõusuosa mäe tippu, kokku 4,2 kilomeetrit. Samuti on valgustatud kelgumägi. Vooremäe suur ring nõudlikumale kasutajale on kaheksakilomeetrine.
Seega jääb üle vaid rohket lund oodata. «Sel aastal tuleb talv kindlasti hiljem,» teadis Jaanus Pulles, «seetõttu tuleb iga pisemat lumekübet, mis maha jääb, hakata ette valmistama, sest ilmateate järgi püsivamat paksu lumekatet tänavu enne jõule oodata ei ole.»
Lumevaene talv muudaks Vooremäel olukorra nukramaks – võimalust kahuriga lund toota seal veel ei ole. Nii tuleb ikkagi loota naturaalse lume rohkusele.
Mammaste
«Meie oleme alati talveks valmis,» lubas Taevaskoja turismi- ja puhkekeskuse müügi- ja turundusjuht Lauri Post. «Nii kui ilmad on sobivad, lähevad kahurid tööle. Kui ikka vähegi materjali on, saavad rajad ka valmis.»
Mammastes ootab suusatajaid 2,5-kilomeetrine valgustatud suusarada, lisaks hulk ringe, millest lühim on poole- ja pikim kümnekilomeetrine.
Mammastes on olemas erinevad rajatraktorid, nii et suusatajal ei tohiks olla põhjust radade kvaliteedi pärast muretsemiseks. «Reljeef on Mammastes väga hea, ma isegi imestasin, kui seal viimati käisin,» kiitis Post, «Tartu radadele teeb igal juhul tuule alla.»
«Kui kellelgi ei juhtu varustust olema või läheb midagi puruks, siis kohapeal on ka suusalaenutus,» lisas Post, «isegi suusahooldus on meil olemas.»
Radade ja sportimisvõimaluste üldpilt on Posti sõnul Mammastes sama nagu möödunudki aastal. Küll aga on mõnevõrra paranenud majutus. «Tegime ühe korraliku toa juurde ja kohvik on suusahooajaks tunduvalt parem kui eelmisel aastal,» ütles ta.
Täpset arvu, kui palju talispordihuvilisi mullu Mam-maste suusaradu nautis, Post öelda ei osanud, sellist arvestust on lihtsalt raske pidada. Küll aga teadis ta öelda, et puhkekeskuses ööbis mullu poole aasta jooksul umbes 2000 inimest. «Neid, kes sportimas käivad, on kindlasti kõvasti rohkem – nädalavahetustel on parkla autosid täis.»