Lihafooris süttib ka Eestis tulevikus punane tuli

Eestimaa looduse fondi projektijuht Silja Kana märkis, et veiste või lammaste mõistlikul pidamisel rannakarjamaadel on keskkonnale positiivsed mõjud.

FOTO: Margus Ansu

Raekoja platsil paiknevasse Domus Dorpatensise loengusaali kogunes eelmisel nädalal ligi kolmkümmend uudishimulikku noort inimest. Nagu selgus, erutavad neid loomatööstuse keskkonnamõjud ning lihatootmise ökoloogiline jalajälg. Just sel teemal kõneles MTÜ Nähtamatud Loomad koosviibimisel Eestimaa looduse fondi (ELF) projektijuht Silja Kana, kes lööb kaasa maailma looduse fondi koordineeritavas projektis, milles eri riikide spetsialistid koostavad tarbijale omakeelse teejuhi liha kohta.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Kui tarbija teab, milline on kvaliteetsem ja parem liha, hakkab ta seda rohkem nõudma,» põhjendas Silja Kana selle vajalikkust.

Internetilehe või rakendusena on teejuht juba valmis Rootsis, Soomes ja Saksamaal. Töö käib veel mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Teejuhi üks peamisi eesmärke on suurendada inimeste teadlikkust lihatarbimise mõjust. Teadus kinnitab üha enam laiema üldsuseni jõudvat arusaama, et olla tervem, tuleb tarbida kvaliteetset liha ning süüa seda vähem, kui eestlane keskmiselt praegu sööb.

Tagasi üles