Kuidas õpetada hooldustöötajaid ehk miks neid hooldekodudes ei jätku (4)
2. november 2018, 18:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/02/11543295t1h0d72.jpg)
Tartu tervishoiu kõrgkool teeb Pärnu kutsehariduskeskusega koostööd selle nimel, et tulevikus asuda hooldustöötajaid õpetama sarnastel põhimõtetel. Kutsekoolide hooldustöötaja õppekavadel võiksid olla samad õppematerjalid, sest see aitaks tagada hooldustöötajate kutseoskuste ühtlustumise, mis annaks ka tööandjatele kindlustunde töötajate pädevuse suhtes.
Tartu tervishoiu kõrgkooli eesmärk on, et lisaks Pärnu kutsehariduskeskusele võiks ühistel standarditel hakata koostööd tegema teistegi kutsekoolidega.
Pärnu kutsehariduskeskuse hooldustöötajate õppekava töörühma juht Ülle Kivisild oli koos 13 õpilasega Tartu tervishoiu kõrgkoolis 1. novembril, päeval, mil seal viibis ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
Tullakse õppima, et ise terveks jääda
Õppijailt kostus, et praegu motiveerib hooldustöötajaks õppima tulema eelkõige see, et õppides saab kätte need teadmised ja oskused, mis aitavad ära hoida näiteks seda, et teisi hooldades ei haigestuks hooldaja ise. Palk õppima tulemist ei motiveeri.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tundis huvi, kas koolidel on võimekus võtta hooldustöötaja õppekavale õppureid rohkemgi. Vastus oli, et nii kõrgkoolil ja kutsekoolil on see võimekus olemas.
Aruteludest selgus veel, mida koolid ise lahendada ei suuda. Nimelt seda, et hooldustöötajatest on puudus eelkõige hooldekodudes.
2020. aastaks peavad hooldekodude kõik töötajad olema koolitatud, kuid tervishoiuasutuste hooldajaid see nõue ei puuduta.
Kuna tervishoiuasutuses on suuremad palgad ja haridust tõendavat dokumenti seal ei nõuta, eelistavad hooldajad tööle minna just tervishoiuasutustesse. Hooldekodudes süveneb hooldustöötajate puudus aga üha enam ja see saabki murekohaks.
Eriala ei ole populaarne
Pärnu kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Ülle Kivisilla sõnul võetakse Pärnus hooldustöötaja õppekavale õpilasi vastu igal aastal, aga eriala ei ole populaarne.
«Me oleme võimelised koolitama palju rohkem inimesi, kui on soovijaid,» ütles ta.
Näiteks üle-eelmisel aastal oli lõpetanuid 13, õpingud katkestas 3 õppijat. Eelmisel aastal oli lõpetanuid 7, katkestas 4 õpilast.
«Sel aastal alustas õpinguid 16 õpilast, siiani keegi loobunud ei ole,» rääkis Kivisild. «Aga eelmise aasta 22 alustanust on õpingud katkestanud neli õppurit. Mõni kardab, et ei saa hakkama, sest varasematest õpingutest on möödas liiga palju aega. Ka arvatakse, et liiga raske on jagada end töötamise, õppimise ja pere vahel ning veel üks põhjus on, et õpingute läbimine ei anna palgalisa või on see liiga väike.»
Eelmisel aastal Pärnus hooldustöötajaks õppima asunutest on suurem osa eelneva töökogemusega ja tuldud on tööandja soovitusel. Ülle Kivisilla sõnul on põhjus ilmselgelt selles, et 2020. aastaks peab sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt olema kõigil hoolekandeasutustes töötavatel hooldustöötajatel vastav kvalifikatsioon.
«Sel õppeaastal tulnutest puudub paljudel eelnev hooldustöötaja kogemus. Mitu neist on õppima asumise põhjusena toonud välja lähedase inimese haiguse. Tahetakse saada teadmisi ja oskusi lähedase abistamiseks,» kirjeldas Ülle Kivisild. «Noorte seas eriala eriti populaarne ei ole, tavaliselt gümnaasiumipingist hooldustöötajaks õppima ei tulda.»
Teise ja kolmanda ringi õppijad
Ka Tartu tervishoiukõrgkooli kutseõppe osakonna õppejõud Maire Aruots kinnitas, et hooldustöötaja õpe ei ole populaarsete erialade nimekirjas.
«Mitmel aastal oleksime võimelised õppijaid vastu võtma rohkem, kui neid õppima kandideerib,» rääkis ta.
Õpet viiakse läbi koos tööandjatega ehk nii haiglatega Jõgeval, Viljandis, Võrus, Põlvas, kui ka näiteks Tartu hooldekoduga ja teistegagi, kes tervishoiukõrgkooli koostööle kutsuvad. Sel juhul toetab tööandja õppija tegevust ja õppijate väljalangevus on oluliselt väiksem.
«Suur osa õppima asujaist on aga teise ja kolmanda ringi õppijaid,» sõnas Maire Aruots veel. «Keskhariduse lõpetanud tulevad enamasti õppima siis, kui nad pole mujale sisse saanud. Tihti katkestavad nad õpingud pärast esimest õppepraktikat, kuna ei olnud vaimselt valmis sedavõrd rasket tööd tegema.»
Mõne õpperühma puhul on väljalangenuid kolmandik, mõne puhul ligi pool.
Õpingutest loobumise põhjuste hulka kuulub ka akadeemiline edasijõudmatus. Vanematel inimestel on suur hirm õppimisega toime tulemise ees ning väga raskeks peetakse arvuti kasutamist.
Lõpetanute tagasiside põhjal lisab Maire Aruots, et umbes pooled jätkavad töötamist samal erialal ja teine pool kas töötab ja õpib edasi või siirdub mõnele lähedasele erialale. Kui õpinguid jätkatakse, siis valdavalt tervishoiu või sotsiaaltöö valdkonnas.