Uhti-uhti uhkesti... kas laevatee Tartust Viljandisse on utoopiline unistus või ellu viidav idee? (2)

Kelly Olesk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Unistustes elava hansaveetee peamine tõrkekoht asub Viljandi lähedal. Droonifotol vasakul on näha Viljandi linn ja paremal Tartu-Viljandi maantee. Nende vahel laiub Mädajärve soo, mida mööda oleks teoreetiliselt võimalik luua veetee Tännassilma jõest Viljandi järve ja sealt edasi Pärnu poole. Teadlaste hinnangul oleks see siiski väga keeruline ja kallis ning võiks kaasa tuua hulga keskkonnaprobleeme.
Unistustes elava hansaveetee peamine tõrkekoht asub Viljandi lähedal. Droonifotol vasakul on näha Viljandi linn ja paremal Tartu-Viljandi maantee. Nende vahel laiub Mädajärve soo, mida mööda oleks teoreetiliselt võimalik luua veetee Tännassilma jõest Viljandi järve ja sealt edasi Pärnu poole. Teadlaste hinnangul oleks see siiski väga keeruline ja kallis ning võiks kaasa tuua hulga keskkonnaprobleeme. Foto: Elmo Riig

Paar nädalat tagasi avaldas Eesti merekooli Tartu filiaali uus juht ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kohalik liider Indrek Särg Tartu Postimehes lootust, et ühel kenal päeval saab sõita väikelaevaga Emajõelinnast Viljandisse ja sealt edasi Pärnusse, nii nagu seda mõnede oletuste järgi tehti kunagi ammusel hansaajal. Ehkki suurejoonelist ideed on läbi aastakümnete ikka ja jälle taaselustatud, kalduvad teadlased arvama, et see pole teostatav.

Selles, millises ulatuses niinimetatud hansateel kunagi laevad liikusid, pole tänini täit üksmeelt. Leidub teadlasi, kelle veendumuse järgi ei saanud kogu tee kuidagi läbitav olla, aga ka neid, kes sellesse usuvad. Viimased viitavad muu hulgas tõsiasjale, et keskajal hüüti nii Pärnu linna kui ka Emajõge sama nimega – Embecke. Samuti kuulusid Tartu, Pärnu ja Viljandi ühtviisi hansalinnade võrgustikku.

Teadlased on valdavalt üksmeelel selles, et jõgesid ja Võrtsjärve kasutati aktiivselt liikumisteena talviti, mil need olid jääkaane all ning moodustasid seetõttu võrdlemisi hõlpsasti läbitava loodusliku koridori. Ka arvatakse, et erisuguste alustega sai üsna lahedalt mööda veeteed liikuda kevadise suurvee ajal.

Tagasi üles