Vahur Kollom: mäng maksurahaga (1)
29. oktoober 2018, 23:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus on menetluses 2019. aasta riigieelarve. Eelnõu esimene lugemine kestis tunde. Peeti kõnesid, kritiseeriti ja kiideti. Ei midagi uut siin päikese all. Excel on moes. Kolmteist lehekülge arve, mille juures üldsõnaline kirjeldus. Läbipaistmatusele on ka õiguskantsler tähelepanu juhtinud. Mõistmiseks on vaja läbi lugeda 280 lehekülje pikkune pea pool kilo kaaluv eelarve seletuskiri. Paras pähkel saadikutele, rääkimata maksumaksjast.
Märtsis on valimised ja just sellist iseloomu kannab esitatud eelarve-eelnõu, justkui oleks rahakraanid avanenud. Valitsuse jagatud 25 miljonit eurot katuserahaks pole kõige sisukam lahendus. Eelarve seletuskirja abiga võib leida Isamaa ministri rahaeralduse asutusele, mida ei ole isegi loodud – riigiõiguse instituut. Justiitsminister Urmas Reinsalu soove vaadates tekib vägisi tunne, et isamaalane hakkab looma alternatiivset õigussüsteemi ja seetõttu on «uue riigiõiguse» asjatundjate koolitamiseks vaja eraldi asutust.
Kodanikuühiskond vajab toetamist, kuid mittetulundussektori toetamiseks on vaja paremat plaani kui katuseraha jagamine. Ühingud ei peaks poliitikute kintsu kaapima ja raha kerjama. Kogukondade liidrite ja vabaühenduste seadmine otsesesse sõltuvusse erakondlikest toiduahelatest peab lõppema.
Üks lahendus on anda see raha omavalitsusele, kes ise otsustab, kellele või mille jaoks ta seda jagab. Loomulikult peavad olema selged reeglid, vältimaks kiusatusi. Tartu ja mina tartlasena rõõmustaks, kui mõni vahva asi saab teoks. Raadi-Kruusamäe elanikuna leian, et raha võiks suunata meie piirkonda põhikooli rajamiseks või toetada luterliku Peetri kooli taastamist. Tartlased esitasid häid ideid kaasava eelarve arutelule. Linn saaks lisaraha abil need ellu viia. Taastamist vajab Maarja kirik.
Kogukondade liidrite ja vabaühenduste seadmine otsesesse sõltuvusse erakondlikest toiduahelatest peab lõppema.
Valitsusel on vedanud. Majandustõusu harjal on hea raha paremale ja vasakule jagada. Aga kas majanduse tsüklilisusega on arvestatud? Ehitussektoris on ammugi ülekuumenemisoht. Aktsiisitõusud on viinud eelarvest palju raha Lätti. Kütuse hind tõstab muid hindu. Valitsusel on praegu palju ruumi eksida. Eelarvet koostades ei tohi aga unustada, et mängitakse maksumaksja, meie kõigi rahaga.
Jüri Ratase valitsus ei ole suutnud riigi paisumisele piiri panna. Valitsus peab tööjõu- ja majandamiskulusid vähendama. Kindlasti on ühinguid ja sihtasutusi, mille tegevuse toetamise saaks lõpetada või need sulgeda. Valitsus peab vaatama tulevikku, panustama teadusse, innovatsiooni ja haridusse. Toetama ettevõtlikkust ja ise hakkama saamist.
Lisaraha vajab tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Vaadates kasvõi Tartus kehtivat lasteaiatasu suurust, on vaja. Eelnõu tasuta kodulähedase lasteaiakoha võimaldamiseks on Vabaerakond esitanud. Riigieelarves on selleks muudatuseks raha – jätame riikliku energiagigandi Eesti Energia 143 miljonist eurost ilma.