Vaat kus lops! 60 tonni kõrvitsaid jäi lumisele põllule

Tartust Viljandisse viiva tee ääres Väike-Rakke külas kasvasid kõrvitsad tänavu väga hästi, paraku pole neid aga kuhugi müüa ja nii need suured kõrvitsad põllule jäidki. Foto: Margus Ansu

Lumi ja palju oranže kõrvitsaid, üks priskem kui teine – selline vaatepilt avaneb Tartust Viljandi poole vuravatele autojuhtidele Elva vallas Väike-Rakke külas. Mööda sõitvad linnainimesed ei jõua ära imestada, miks kopsakas saak endiselt põllul passib.

Ei ole maainimesed laisaks muutunud, aga põllule need kõrvitsad jäävadki. «Turgu ei ole,» selgitas Väike-Rakkes kõrvitsaid ning muud köögivilja kasvatava OÜ Verevi Aed omanik ja töötegija Triin Kuusepuu. «Sel aastal oli väga hea kõrvisasaak. Kõrvitsat ostavad Eestis kokku ainult kaks firmat, Tartus Salvest ja Põltsamaal Felix. Leping tuli kiiresti täis, ülejäänud suurte kõrvitsatega pole midagi teha, keegi neid ei taha.»

Verevi Aial kasvasid kõrvitsad kahel põllul kokku pooleteisel hektaril. Ettevõttel oli leping alla 30 tonni kõrvitsa müümiseks ning leping on ammu täidetud. Põllule jäi perenaise hinnangul 50–60 tonni suuri kõrvitsaid.

«Alguses oli kahju küll, aga miskit pole teha,» ütles Triin Kuusepuu. «Aastad pole vennad. On aastaid, kus leping tuleb vaevu täis, ja on ka varem olnud aastaid, kus osa saaki jääb üle. Tänavu jäi kõigil kasvatajatel kõrvitsat üle. Ka naabruses kõrvitsat kasvataval firmal polnud võimalik kõike ära müüa.»

Põllule jäid just kaalukad ja eriti kaalukad kõrvitsad, Verevi Aia tänavune kõige raskem kõrvits kaalus üle saja kilo. Muide, ka selle aasta Paunvere väljanäituse Nunnu konkursi võitis Triin Kuusepuu üle 60-kilone kõrvits.

«Ei hakanud kõige suuremat kõrvitsat konkursile viima, võtsime põllu äärest lihtsast kohast väiksema, sellestki piisas võitmiseks,» rääkis perenaine.

Põllule jäänud suured kõrvitsad purustatakse ja küntakse maasse, väetiseks. Tänavu kasvatatud teist sorti väikeste kõrvitsatega Verevi Aial probleemi pole, need lähevad poodides kaubaks.

Linnainimene võib ju imestada, et miks kasvataja kõrvitsaid laiale ringile ei paku. «Loomaaed kõrvitsaid ei taha, neil on juba 19 tonni seda kraami olemas,» ütles Triin Kuusepuu. «Säilitada seda sorti ei saa, see püsib vaid paar kuud. Inimesed ka seda kõrvitsat väga ei taha, sest kõige väiksemad kaaluvad 30–40 kilo. Küsitakse küll mitut kõrvitsat, aga tahetakse kümnekilolisi.»

Kes on küsinud, sellel pole perenaine keelanud põllult kõrvitsat võtta. Mõni on võtnud ainult seemneid. Aitäh pole keegi ütlemas käinud. Üks inimene küsis hiljuti kõrvitsat Elistvere loomapargi oravale viimiseks, üks kool soovis kõrvitsaid kaunistamiseks, aga selgus, et neil pole autot.

Kõrvitsaid küsiti ka laskeharjutuseks. «Palun vabandust, aga see tundus küll kohatu,» ütles perenaine. «Pria kõrvitsate kasvatamise eest toetust ei maksa ja polegi vaja, turust piisab. Aga jääb tunne, et kui põllumehel jääb ülejääk põllule, on ta kurjategija, kui seda tasuta ära ei jaga. Mina pole keelanud, kes tahab, mingu võtku.»