Uuring toob selgust, kui hukatuslikud elektrijaama turbiinid rändavale angerjale ikkagi on

Esmalt varustas telemeetriaekspert Finn Økland angerjad akustilise märgisega, seejärel lasti kalad Narva veehoidlasse. Neist kümme on juba õnnelikult teisel pool turbiine.

FOTO: Priit Bernotas

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Viiskümmend hõbedases ränderüüs angerjat said eelmisel nädala kõhtu väikese raadiosaatja ning lasti seejärel maaülikooli limnoloogiakeskuse ja Eesti loodushoiu keskuse teadlaste poolt Narva veehoidlasse. Märgistatud angerjad peavad tooma selgust, kui paljud rändavatest ussi moodi kaladest oma teekonna kõige ohtlikumast kohast ehk Narva hüdroelektrijaama turbiinidest elu ja tervisega läbi pääsevad.

Tagasi üles