Rein Haak: õhuluua tarvidusest (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Haak 
Rein Haak Foto: Margus Ansu

Mitmed linlased on avaldanud pahameelt puhuritega teedepuhastuse ja lehekoristuse pärast. Kuid on kolm põhjust, miks linnas neid seadmeid pruugi­takse.

Esiteks, tööjõudu on äärmiselt keeruline leida. Tartu linn tellib haljasalade hoolduse riigihangetel ega kirjuta seejuures ette tööjõu, -vahendite ning -võtete kasutamist. Lubatud on kõik tööriistad, mille müük ja kasutus on Euroopa Liidus nõuetekohane. Hankel osaleja võiks kõik korraldada käsitsitööna, kuid paraku ei leita selleks piisavalt tööjõudu.

Kesklinna ja Toomemäge hooldav ettevõte otsib alates suvest pidevalt kaadrit. Reha ja luuaga töötama ei õnnestu inimesi palgata. Ka teistel hooldusettevõtetel on töökuulutused pidevalt üleval, kuid enamik tööotsijaist pole füüsilist pingutust nõudvat tööd valmis tegema.

Samas on Toomemäe nõlvad väga tallamis- õrnad ja pigem tekitab mitukümmend riisujat seal rohkem kahju, kui paar õhuluuaga töötajat. Lehti Toome nõlvadele jätta ei või, sest lehekiht lämmatab nõlva kinni hoidvat taimestikku. Pole mõeldav kõiki haljasalasid ja parke korras hoida ühiskondlikus korras tehtud tööga.

Seadus ei anna omavalitsusele õigust lehepuhurit kui üht mujal Eesti Vabariigis lubatud tööriista keelata.

Teiseks, muud vahendid ei ole konkurentsivõimelised. Linn on palunud heakorratööde tegijail kaaluda vaiksemate tööriistade kasutamist. Lepingus on nõue, et kesklinna parkidest peab lehed koristama kahe nädala jooksul pärast suuremat lehelangust. Väikese jõudlusega tehnikaga seepärast ei sobi. Elektriline õhuluud suudab täisvõimsusel ja võrdväärselt bensiinimootoriga tööd teha järjest 15–20 minutit. See tähendab, et objektile on vaja suurt hulka laetud varuakusid, see pole aga mõeldav.

Kolmandaks, linn ei saa lehepuhureid ära keelata. Õhuluudasid tarvitavad ka asutused ja eraisikud oma õuedel ja puhastusaladel. Seadus ei anna omavalitsusele õigust lehepuhurit kui üht mujal Eesti Vabariigis lubatud tööriista keelata. Omavalitsus saab küll häiriva müra korral teha ettekirjutuse, kuid vaid konkreetsele müratekitajale. Ettekirjutust aga ei ole võimalik teha isikule, kes saab igal hetkel lehepuhuri välja lülitada.

Üks võimalus olukorda muuta oleks üle riigi reguleerida teatavat müra tekitavate tööriistade kasutamist, kuid sellega ilmselt kaasneks veel lisaks lehepuhuritele väga paljude muude tööriistade keelustamine.

Linnale kuuluvatel haljasaladel on puhuritega heakorratööde tegemiseks seatud ajapiirangud: teede ja treppide korrastustöid puhuritega võib alustada kell 7. Kuid linn ei saa keelata eraomanikku või asutust, kes soovib varem tööd alustada.

Et puhurimüra on linlastele palju pahameelt tekitanud, kaalume järgmisel hankel ehk 2020. aasta kevadest seada lisapiiranguid ja mitte lubada avalikel haljasaladel kasutada valjemat heli tekitavaid kahetaktilisi õhuluudi.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles