27. oktoobril toimus jääajakeskuses tiigripäev, et koguda raha Tallinna loomaaia moodsa tiigriaediku ehk Tiigrioru jaoks. Tiigripäeval tutvustas loomade eluviisi ka zooloog Aleksei Turovski, kes kõneles Tartu Postimehele sellestki, miks on tiigril vöödid.
Video: Aleksei Turovski selgitab, miks on tiigril vöödid, mitte triibud (1)
«Tiiger on minu lemmikloom,» sõnas Turovski tiigripäeva loengus, aga lisas, et ka hüäänid on võrratud.
Tiiger on ökoloogiliselt tähtis loom, Turovski väitel lausa metsa hoidja ning metsa ökoloogilise seisundi indikaator. «Tiigri heaolu põhjal saab otsustada ka metsa seisundi kohta.»
Samamoodi, nagu märgistavad kassid küünistega puitu kraapides enda territooriumi, annavad enda alast teada tiigrid. «Inimesed arvavad, et kassid teritavad küüsi,» märkis Turovski ja täpsustas, et kaslastel on küünised, mitte küüned. Lisaks märgistavad tiigrid mitmesajaruutmeetrist ala uriiniga.
Kui tiiger on ala märgistanud, tähendab see looma seisukohast seda, et ta on tähtis ning paikneb seal. Huvitaval kombel ei kraabi kaslased aga okaspuid, nimelt kleepub nende vaik küüniste külge.
Küüniseid teritab tiiger hoopis neid lakkudes. «Ta keel on kaetud sadade näsadega, mis on nagu ogad,» rääkis Turovski. Ta lisas, et tiigri hambad on nagu käärid, mis lõikavad liha, kuid tiiger sööb põhiliselt just keelega. «Limpsab üle liha ja ongi juba paras ports tiigri suhu kadunud.»
Missugust häält aga tiiger teeb? Turovski väitel annab tiiger endast märku häälitsusega «auon». Seda häälitsust kasutab tiiger üldiselt emaste tiigrite meelitamiseks. «Tallinna loomaaias ei saa me tiiger Pootsmanile tuua praegu emast kaaslast, et nad saaksid järglasi. Tingimused pole sobivad,» nentis Turovski. Seetõttu kogubki loomaaed raha, et luua tiigritele sobiv elukeskkond.
Tiigriorg koos kolme varuaedikuga, et tiigripere saaks edaspidi laieneda, jäljendaks looduslikku ala, mistõttu saigi see nimeks Tiigriorg. Projekti rahastamine on tuginenud annetustele. Tiigripäev on heategevuskampaania üks samm, mis toob Tiigrioru valmimise lähemale.